Saturday, April 13, 2013

Ja ta läeb..

Ja sa läed, ja sa läed, sa läed.
Kuni lõpuks näed.
Su ees on enda jäljed..
iga päev....

Üks Tõnis Mäe laul. Väga hea. Kuulasin autos ja laulsin täiest kõrist kaasa. Hea, et olin üksi, sain lõõritada.

Igatahes, Otto.
Reedel lasin ta maneezi ja kuna ta enne käinud ei olnud, siis oli energiat küll. Jooksis galoppi ja pukitas. Lõi takka üles ja mängis. Jooksime koos üle poole tunni. Vahepeal sügasin teda ja andsin kommi, siis jälle jooksime. Te ei kujuta ette ka, kui hea see oli. Mu jalg valutas pärast pööraselt, aga see sära moluka silmis oli seda väärt. Lollitsime seal koos ja kohe kui ma seisma jäin või eemale keerasin tuli jooksuga mu juurde ja hakkas tähelepanu ja kommi norima. Ma tean, et see ei ole hea komme, kui hobune kommi norib, aga ta teeb seda viisakalt. Nuusib taskut ja siis keerab kaela rõngasse ja mokeldab niisama õhus. Ei hakka taskusse ronima. Vahel haruharva hõõrub ninaga tasku juurest, aga siis ma ei anna midagi. Igatahes oli see tõeline positiivse energia laksakas.

Silo tuli ka ja söödanormi plaanin ka nüüd vaikselt uuesti tavalise peale tõsta. Siis peaks energiat ja särtsu jaguma. Nädalake oli silo otsas ja kohe tulid poisl ribid välja. Uskumatu kui palju see silo ikka juurde annab. Minu elukale see igatahes sobib ülihästi, ei tolma, on toitvam ja ta seedimine on ka täitsa korras. M on ka oma hobuste pealt näinud, kui palju parem see on ja järgmiseks talveks lubas kohe sügisel portsu ära tellida ja regulaarse kohaleveo kokku leppida. Ohh ma nii loodan.



Aga muudest teemadest ka.

Viimasel ajal on olnud päris hulle asju mu ümber. Mõni piisavalt lähedal, et näha ja pead vangutada, aga samas piisavalt kaugel, et mitte otseselt minu väikest maailma kõigutada. Mõned aga on seevastu juhtunud päris lähedal. Liiga lähedal. Samas on need lähedased asjad enamik ootuspärased seega ei midagi muud kui osalistel on vaja lihtsalt see supp ära helpida, sellest midagi, loodetavasti kasulikku, kõrva taha panna ja siis, loodetavasti ilma suuremate kahjudeta, oma haavad lakkuda ja eluga edasi minna. Lihtne öelda, raske teha, ma tean. Been there, done that.

Kas kogu sellest stressist ja elu virrvarrist, aga mind on jälle hakanud külastama väga väga kummalised unenäod. Viimasest saaks päris korraliku raamatu või stsenaariumi kirjutada. Ei tea kas peaks proovima :D Homme panan selle une igatahes üldjoontes paberile ja eks siis ole näha, mis  edasi saab.

No comments:

Post a Comment