Mulle üldiselt meeldib see aeg, kui lumi sulab, asfalt kuivab ja loodus vaikselt ärkama hakkab. Kui väljas on veel natuke külm, aga tuulevaikses kohas päikese käes seistes hakkab mõnusat soe. Pean aga tunnistama, et need mõnusad killud on kas lapsepõlvekevadeist või siis Tartust. Tallinnas on hetkel pilt ikka väga trööstitu. Lume asemel on tänava äärtes must ollus, mille alt sulab välja kõikvõimalikku prügi. Parkides on lisaks muule pahnale ka miiniväljad. Vastik. Linn võiks teha mingi töötute kampaania ja pakkuda inimestele võimalust natuke teenida ja samal ajal saaks linn puhtaks. Või pange noored pätid tunkedesse ja ükt korras tänavaid koristama. Jaaaa jaaaa ma tean, et need on napakad mõtted, aga no see laga on veel napakam.
See selleks. Lisaks sellele, et kõikvõimalikud haigused inimesi kimbutavad, on hetkel ka see vastik hobuste herpesviirus jooksus. Mida aeg edasi, seda koledamast küljest see jama end näitab. Ottokas oli ka ju palavikus ja nüüd ma siis hoian hinge kinni, et tal neid neuroloogilisi nähte ei tekiks. Täna lasin tal maneezis olla tunnike. Jalutades lohistab tagumisi jalgu natuke. Liivale jääb rada järgi. Pöörab ka imelikult ja pole just nii aktiivne, nagu ta tavaliselt on. Lõpupoole tegi paar kiiremat liigutust ka, aga üldiselt oli uimasem kui muidu. Homme on tal 7s päev palavikuvaba. Sealt edasi peaks saama juba naaaatukene kergemalt hingata. Ma loodan. Igatahes lähen teda homme kindlasti vaatama. Mis kell see olema saab, ma ei tea, sest homme saan oma jalad villi joosta, et kõik kriitilised asjad tehtud saaks.
No comments:
Post a Comment