Ottol läheb paremini. Täna oli ta juba natuke rohkem enda moodi. Õues toimuva liikumise peale ajas end puhvi ja suureks ning pistis punuma. Saba nagu lipuvarras kõrgel püsti, kael kummis ja ise puhisedes keksis mööda maneezi ringi. Nii hea oli seda vaadata. Harjasin teda ja sügasin lemmikkohast. Kui mujale liikusin harjaga, siis väga sujuva liigutusega astus kas edasi või tahasi nii, et sättis mulle jälle oma lemmikkoha ette :)
Panen siia ka väikese kronoloogia ka. Kalamäluga nagu ma olen, saan siis ise ka pärast näpuga järge ajada:
22.03 õhtul tõusis palavik.
25-25-27 sai tablette.
27 palavikku enam ei olnud.
28 ka mitte
29 sai esimest korda õue. See oli ilmselgelt liiga vara, nagu ma hiljem teada sain, aga õnneks läks meil hästi.
3.04 sai 7 päeva palvikust. Käisime maneezis ja ta lohistas tagumist otsa nii, et rajad jäid näha. Liikumine oli kange ja loid. Väljast tulevate häälte peale ta vaid kuulatas, aga ei liigutanud. Keerates oli tagant paigal. Silm oli nukker ja igatepidi tundus ta õnnetu.
4.04. Maneezi minna me ei saanud ja seega puhastasin teda nautksis. Nühkisin hoolega ja kohati oli ta ikka väga rõngas :) Sõi isuga heina ja tundus kuidagi rõõmsam.
6.04. Tegi koplist sääred pool tundi peale sinna samist ja enam teda õue ei viidud. istus toas :(
7.04. Õue ei saanud. G lasi ta 2 ajal maneezi ja ta olla paar traavisirget teinud. Kui mina 4 ajal jõudsin oli ta just just sisse viidud. Liikumine oli kergem, tagant ei lohistanud.
8.04, ehk siis täna, oli ta juba päris enda moodi. Sees istus ta ikka, sest kuna ta aiast välja tuleb, siis M teda õue ei vii. See ei meeldi mulle mitte üks raas. Ma tean, et see on vastik kui hobune sääred teeb, aga see ei ole ikkagi piisav põhjus, et teda boksis kinni hoida. Mingi lahendus tuleb kiirelt leida.
Aga täna oli ta jah juba selline tore ja muhe ja täitsa enda moodi :)
No comments:
Post a Comment