If there is will, there is way!

Ikka ja jälle ma naeran ennast ja oma kiindumust oma õpilastesse. Nii praegustesse kui ka endistesse. Elan ka aastaid hiljem neile ja nende unistuste täitumisele kaasa. Ja kui siis lähebki hästi, siis on selline tore ja hea tunne. Jah, mina ei ole enam selle edu saavutamisel mingi tegur, aga see polegi oluline. Hea meel on ikka, kui kasvõi mingis etapis sellel teel käesoleva hetkeni, olen saanud abiks või toeks olla.

Täna oli põrkekas. Kuna plats oli puhtaks veetud, siis palju asju tagasi ei toppinud. Süsteem + seotud kaarelt lattaed ja samalt aialt süsteemi kõrvale seotult teine lattaed. 

Esimesena G hobusel B. No küll on ikka suur töö ära tehtud! Liikumine on nii ilusaks läinud. Hobuse on jõudu ja põrget ja vedru liikumises. Natuke veel on asju timmida, aga uskumatul kombel oleme me isegi kunagi tehtud graafikus, ehkki vahepeal on olnud pikki auke. Kui palju seal mina aidanud olen, on muidugi küsitav, aga vähemalt olen saanud latti tõsta, kui vaja ja moraalseks toeks kõrval olla.

Kohe järgi juba soojad K ja Otto. Galopp oli soojenduse ajal väga kena. Hüppamise ajaks natuke kustus ära, aga see on väike asi. Alles õpivad tundma üksteist. Otto ikka proovis oma trikid ära, aga K leidis endas otsusekindluse üles ja pani ta kiirelt paika. Parkuur oli 90-100cm. Viimaks panin lattaeda natuke peale ja tulime seda veel mõned korrad. Viimane oli väga hea. Kõrvalt hea ja K-l oli hea tunne ka. Kui selliseid hüppeid saaks nüüd tasapisi rohkem, siis oleks häää ;)