Väike vihm

Päris tihti on nii, et asjas selguse saamiseks tuleb kasutada katse-eksituse meetodit. Nii ka mina. See nädal proovin paari asja ja vaatan, mis ja kuidas on tulemus. Laup saan ka natuke nõu veel juurde. Nädal peale seda on katse kaks ja siis peaks kokku ka mingisugused tulemused selguma. Ma hoian sõrmi ja varmaid ristis ja loodan, et tulemus saab olema minu jaoks positiivne. Aga samas pean valmis olema ka kehvema variandi jaoks. Elame-näeme.

Selle aasta algus on läinud üle kivide ja kändude. Kas poleks tore, kui suvine pööripäev tooks pöörde ka minu õnnestumistesse ja kogu see halb õnn koliks minema. Minu tervis läheks paremaks ja Otto oma ka.

See nädal on trennid M-ga. K lõpetab põhikooli ja tal on sellega seoses palju sebimisi ja lõpureis ja seega ta saab nädala vabaks. Teeb rahulikult oma asjad ära ja siis hakkame tööle. Mul on juba ootusärevus sees :)

Esmaspäeval tegin plikadele natuke kiusu. Panin väikese krõbiseva kilekoti pika piitsa otsa ja hirmutasin hobuseid sellega. Nüüd ei olnud neil  muud pääsu, kui hobused päriselt sääre vahele saada, sest ega suust ei hoia hobust kinni. JB sai poni suht ruttu korda. M-l läks ikka natuke aega, et nipile pihta saada, kuidas ikkagi hobune nii läbi sõita, et ta ka hirmutavas olukorras sääre vahele jääks. Suure pusimise peale sai ta ka lõpuks nipile pihta ja sealt edasi oli traavis pilt vägagi hea. Galopis hakkas aga kogu pull otsast pihta. Suu külge rippuma jäämine ei anna sellisel puhul küll mingit tulemust ja M pidi jupp aega pusima, et Ottokas uuesti korralikult sääre vahele saada. Aga lõpuks said ikka jutule omavahel ilusti :)

T tegime latte. Kogu töö hobuse sääre vahel hoidmisega hakkas otsast pihta. Traavis oli väga hea. Nii poni kui ka Otto. Galopis kiskus asi hapumaks. Mässasime jupp aega nii üleminekute kui ka galopis rütmi hidmisega jalaga, mitte suu otsas istumisega.

K oli ratsastus, kui oli põhirõhk rütmil. Esmalt täiesti vaba ratsmega ja hiljem kontaktiga. Vaba ratsmega liikumine on väga hea tasakaalu jaoks nii hobusele kui ratsanikule. Üks peab end ise püsti hoidma ja teine peab korralikult jala peal püsima ja ei saa käega ennast hoida. Isegi ponijunn jooksis päris normaalse rütmiga galoppi. Kontaktiga kippus natuke äksi täis minema, aga mõned konkreetsemad korralekutsumised ja rahunes maha. Lõputraavis ei taha ta ka väga ette-alla sirutada. Sellega tuleb veel palju palju tegeleda.

Suvine tunniplaan hakkab ka tasapisi paika loksuma. 2x nädalas tahaks lattidega tegeleda. 1x niisama latid ja vb natuke võimlemist ja 1x parkuuri. Sinna vahele ratsastused ja nädalavahetused saan siis vabaks, kui just võistlusi ei ole :)