Home sweet home

Olen tagasi Eestis. Tagasi Lagedil. Ja lõpuks ometi sain ka neti toimima.
Lend läks täitsa normaalselt. Isa tuli lennujaama vastu ja tõi meid koju. Ta oli siin palju toimetanud ja vaatepilt oli väga ilus arvestades, mida ma ootasin. Heinamaa oli ära niidetud ja tuba isegi elatav. Külmkapis oli üht-teist süüa  ning san-tehnika toimis. Kõik oli hea.
Pühapäeva me puhkasime. Käisin poes varusi täiendamas ja muud ei midagi. Natuke koristasin. Vanaisa tegi lapsele liivakasti, kuhu vaja veel liiv sisse tellida ja D müttas õues. Sellina rahulik pühapäev oli.
Nädala alguses sebisin korteri üürimise asjadega ja homme siis saab ehk lepingud tehtud ja inimesed sisse. Siis on see asi poolenisti kaelast ära. Eelmise üürnikuga peab ka veel asjad ilusti ära lõpetatud saama ja siis on mure murtud.

Eile käisin ka lõpuks Ottokat vaatamas. Poiss on ilus. Natuke putukatest puretud, aga muidu rõõmus ja roosa. Ta on saanud jälle ca kuu aega lebotada ja seega oli ta sõidus mitte just kõige parem, aga lõpus oli täitsa hää. Natuke jagelesime lõdvestusega ja siis painutusega, aga nagu öeldud, oli lõpus hää. Mina aga tundsin end nagu märg pesu. Nii lahti, nii logisev. No jah, ei olnud mul ei saapaid (millest ühe lukk läks jalga pannes katki) ega ka sapse ning see tegi asja õige pisut keerulisemaks, aga see ei tohiks vabandus olla. Fakt on see, et olen füüsiliselt vormist väljas ja sõidupraktikat on olnud viimase 8 kuu jooksul vaid loetud korrad. No mis seal ikka. Vaja lihtsalt nüüd usinalt end liigutada.

Aga nagu sel aastal kombeks, siis ei jäta igasugused jamad mind maha. Täna läks auto lihtsalt keset linna katki. Käisin turul ja poes ja korteris paari asja võtmas. Siis läksin rehvi rõhku panema ja viimane peatus pidi  olema ülemiste, et siis veel netipulk haarata ning veel midagi. Aga ülemistesse ma ei jõudnudki. Auto lihtsalt ei läinud enam käima. Ma tänan õnne ja saatust ja keda kõike veel, et on olemas head sõbrad, kes aitavad supist välja ujuda. Üks kõne, ja kalli-kalli E tuli ja viis meid koju. Pakkisime kogu mu killavoori ta autosse ja saimegi ilusti koju. Vot sellised on sõbrad, kes isegi haigest peast on nõus end liigutama, kui häda käes on :) Siinkohal teritused sulle E! Saa ruttu terveks ja suured suured tänud veelkord!!

Mul oli plaan ka täna talli minna sõitma, aga nagu näha, siis see ei teostunud. Nagu ma korra juba olen öelnud, siis plaanid on selleks, et teada, kuidas asjad ei lähe :p Millal uuesti sõitma saan, ei tea, sest isa tuleb ka nii hilja töölt, et siis trenni minna oleks juba enesetapp. Ja mis veel hullem, vb ka hobusetapp :D