Saare laager

19-21 tegime saares Kõljalas laagrit. 2x päevas trenni ja lõuna ajal ajasime natuke juttu ka. Kokku oli tulnud väga lahe seltskond ja koos sai tehtud ära üksjagu asju. Esialgu oli plaan teha hommikul 2 vahetust ja õhtul 3, aga juhtus nii, et tuli hoopis 3+4. Eks ma natuke kartsin ka, et kas ma pean vastu ja et kas suudan ikka piisavalt sõitjatele huvitavat ja vajalikku trenni anda ja mis veel, et kas hääl pea vastu või ainult piiksul lõpuks.

Aga läks hästi. Ma arvan. Ilmaga meil ei vedanud, sest sadas ikka päris korralikult pea iga päev. Vahepeal sai paar trenni ka ilma sajuta teha, aga siis avanesid taevakraanid taas ja nii me siis seal ligunesime. Õnneks oli suhteliselt soe. sõitjad olid lühikese varrukaga ja kurtsid, et palav on, olgugi, et vesijahutus töötas täiel võimsusel. Mina olin muidugi talveriietesse pakitud, sest kui seisad, siis hakkab ikka jahe lõpuks.

Esimesel päeval hommikused satsid olid lihtsad. Vaatasime üle istakud ja tasakaalud. Sõitsime hobuseid liikuma ja reageerima. Ühesõnaga saime tuttavaks. Õhtul hüppasime. Kõrgustesse ei hakanud ma midagi tõstma. Ei ole väga minu teema neid piire otsida, et kui kõrgele paugutab. Pigem teen ma tööd selle kallal, et oleks liikumine ja rütm ja selle arvelt ka hobuse poolt loodud kontakt. Et siis sõitja sammu näeks ja ise rabistama ei hakkaks. Kui madalatel kõik toimib ja ei ole mingit kasaka stiilis uhamist, siis tulevad ka kõrgemad asjad välja. Ja neid, kes latte taevasse tõstavad leidub küll ja veel.

Teine päev oli plaani kohaselt latitöö ja võimlemine. Alustasime maalattide ja rütmiharjutustega. Oli neid, kel tuli kohe ilusti välja, oli neid, kes ikka pusisid. Tihti juhtus, et harjutus ei tulnud välja, kui juhtimine lonkas. Sai see paika, loksusid muud asjad iseenesest oma kohale. Harjutused olid päris parajad pähklid pureda ja seega ma natuke pelgasin, et kuidas üks või teine sõitja või hobune hakkama saab, aga kõik tegid head tööd. Mõni küll jonnis natuke, aga lõpuks oli ikka hea :)
Päeva teises pooles kerasime vinti peale ja lisasime veel kokku ja lahti sõidu ka. Hommikune põhi all, ei olnud  õhtul enam nii raske. Soojenduseks kerged painutused ja muu toimis hästi ja sel päeval saime kõikide gruppidega kõik harjutused ruttu tehtud ja nii jäi trenni lõppu aega rahulikult hinge tõmmata ja natuke asju arutada.

Kolmandal päeval olid kõik juba vässud ja seega tegime hommikul kergelt. Ratsastus ja põhirõhk juhtimise täpsusel. Et kui otse, siis otse ja kui volt, siis ikka ümmargune, õige suurusega ja õiges kohas. Ei mingit kujundujumist. Õiged võtted pööramisel. Tasakaal, istak.
Õhtul võtsime endid veel korraks kokku ja hüppasime. Kuna eelnevatel päevadel oli sadanud ja me ei hakanud murul uisutama, siis nüüd kasutasime ära kuiva ilma ja proovisime muruplatsi ja uued värvilised tõkked ära. Oli ju võistlus tulemas ja ei saanud jätta head juhust kasutamata. Võistlusplatsile meid ei lastud, aga soojenduse alal oli 6 tõket ja neist sai ilusa lühikse parkuuri. Pinnase säästmiseks tegime sooja liival ja siis parkuur murul.

Ega ma ei oska teiste eest rääkida, aga loodan, et kõik jäid rahule. Minul oli väga väga tore! Lahe rahvas, lahedad hobused. Super söögid ja toetus pererahvalt! Minu poolest iga kell uuesti ;) Siinkohal kutsun üles kõiki, kes laagris käisid või niisama kuulama juhtusid andma tagasisidet. Mis meeldis, mis mitte? Millest puudu jäi ja mida üle oli. Siis õpin ka ise ja kui sellist asja veel teha, siis on veel toredam.