See nädal on läinud
üllatavalt kiirelt.
Kolmapäeval kontoris ei käinud, ülejäänud aja aga olin korralik ja toimetasin tööl. Keerulised olud on meil seal kontoris. Aga kuna ma käin ainult poole kohaga, siis mind väga asjadesse ei pühendata. Seega vaatan kogu seda tralli kõrvalt, saades aeg-ajalt vaid mõne infokillu. Inimesed on närvilised ja käituvad kohati minu jaoks väga veidralt. Aga noh, ilmselt olen mina seal teiste meelest veidruste tipp ja seega ma parem ei hala sel teemal, et inimesed on imelikud.
Aga jah. Kolmapäeval puhkasin. D lasi mul päris kaua magada ja siis sõime koos hommikust ja toimetasime kodus natuke. Kuna D tahtis siiski aeda minna, siis läksime ennelõunaks sinna. Teised olid laulmas ja nii jätsin ma ta teiste juurde lauluklassi. Otsustasin natuke mööda poode kolada ja otsida lauanõusid ja plastkaste, et garderoob korda teha. Ma hakkan vist vanaks jääma, aga oiii kuidas ma ei salli poodides käimist. Ehk on asi ka selles, et mul on väga kallis maitse ja ajab marru, et asjad, mis mulle meeldivad, maksavad nii palju, et lihtsalt paha hakkab. Ei ole ju normaalne, et taldrik maksab 10 euri ja rohkemgi. Kõige tavalisem lapik plönn. Ma leidsin päris mitu ilusat variant, aga no ei. Võtsin lõpuks tavalised valged ja olen otsusega rahul. Nüüd on vanade jäänukid ka ära pandud ja kapid korras. Ma ei tea, miks ma küll seda vana kola ära ei viska, aga mingi roti-instinkt sunnib ikka koguma ja korjama. No et äkki läheb vaja.
Olen natuke tõbine ja saatsin D asumisele. Vanaisa oli nii hea ja võttis poisi nädalavahetuseks enda juurde. Pühapäeva õhtuks on mul vaja terveks saada. See jama veel puudus, et poiss haigeks jääb. Ottoka juurde ei ole ikka veel jõudnud ja see ajab mind juba vaikselt närvi. Home lähen, aga siis on mul seal 2 tundi ja ma ei taha teda enam rohkem kiusata. 31 on veskas harrastajate kõks. 70 ja 85cm. Just paras kõrgus trenni teha, kui ei ole terve talve sõita saanud, hüppamisest rääkimata. Aga no kui ma üldse sõitma ei jõua, siis pole motet minna hobust kiusama. Muidu oleks see täitsa tore võimalus vaadata, kas vana rasva pealt olen võimeline üldse mingit parkuuri läbi sõitma, sest muud, kui vana rasv, mul hetkel küll ette näidata ei ole.
Kolmapäeval kontoris ei käinud, ülejäänud aja aga olin korralik ja toimetasin tööl. Keerulised olud on meil seal kontoris. Aga kuna ma käin ainult poole kohaga, siis mind väga asjadesse ei pühendata. Seega vaatan kogu seda tralli kõrvalt, saades aeg-ajalt vaid mõne infokillu. Inimesed on närvilised ja käituvad kohati minu jaoks väga veidralt. Aga noh, ilmselt olen mina seal teiste meelest veidruste tipp ja seega ma parem ei hala sel teemal, et inimesed on imelikud.
Aga jah. Kolmapäeval puhkasin. D lasi mul päris kaua magada ja siis sõime koos hommikust ja toimetasime kodus natuke. Kuna D tahtis siiski aeda minna, siis läksime ennelõunaks sinna. Teised olid laulmas ja nii jätsin ma ta teiste juurde lauluklassi. Otsustasin natuke mööda poode kolada ja otsida lauanõusid ja plastkaste, et garderoob korda teha. Ma hakkan vist vanaks jääma, aga oiii kuidas ma ei salli poodides käimist. Ehk on asi ka selles, et mul on väga kallis maitse ja ajab marru, et asjad, mis mulle meeldivad, maksavad nii palju, et lihtsalt paha hakkab. Ei ole ju normaalne, et taldrik maksab 10 euri ja rohkemgi. Kõige tavalisem lapik plönn. Ma leidsin päris mitu ilusat variant, aga no ei. Võtsin lõpuks tavalised valged ja olen otsusega rahul. Nüüd on vanade jäänukid ka ära pandud ja kapid korras. Ma ei tea, miks ma küll seda vana kola ära ei viska, aga mingi roti-instinkt sunnib ikka koguma ja korjama. No et äkki läheb vaja.
Olen natuke tõbine ja saatsin D asumisele. Vanaisa oli nii hea ja võttis poisi nädalavahetuseks enda juurde. Pühapäeva õhtuks on mul vaja terveks saada. See jama veel puudus, et poiss haigeks jääb. Ottoka juurde ei ole ikka veel jõudnud ja see ajab mind juba vaikselt närvi. Home lähen, aga siis on mul seal 2 tundi ja ma ei taha teda enam rohkem kiusata. 31 on veskas harrastajate kõks. 70 ja 85cm. Just paras kõrgus trenni teha, kui ei ole terve talve sõita saanud, hüppamisest rääkimata. Aga no kui ma üldse sõitma ei jõua, siis pole motet minna hobust kiusama. Muidu oleks see täitsa tore võimalus vaadata, kas vana rasva pealt olen võimeline üldse mingit parkuuri läbi sõitma, sest muud, kui vana rasv, mul hetkel küll ette näidata ei ole.
No comments:
Post a Comment