Kõks

Mingil hetkel tekkis mõte teha üks võike võistlus ja 25.08 sai see teoks. Ponikool ja Nuhja tall panid õlad kokku ja koostöös sai tore võistluspäev, mis suunatud eelkõige noortele ja rohelistele.

Liina Nuhjast vastutas platsi korrasoleku ja takistuste eest. Samuti platsimeeskonna olemasolu ja pädevuse eest. Mina tegelesin juhendi, stardikate ja radadega. Sanna valis rosetid ja tegi diplomid.

Nagu ikka, oli viimane päev paras sebimine. Peale tööd kihutasin rosettidele järgi ja siis veel poodi auhindadeks maiustusi otsima. Pika valimise peale sai lõpuks korralik hunnik nänni autosse pakitud ja siis kiirelt koju. Õhtul laekusid veel viimased hilinenud ülesandmised ning stardikad ja protokollipõhjad saidki valmis. Starte oli kokku oodata 57, mis ületas kõiki meie ootusi. Kõige rohkem, 20 starti, oli maalattide juhtimisrajal. See tegi tuju heaks.
Hommikul 8 hakkasin esimest rada üles panema. Väga täpselt 9ks laekus ka Isabel, kes oli tulnud esialgu sekretäriks aga lõpuks oli kõik ühes isikus. Kuidas ta jõudis, ma ei tea. Müts maha igatahes.
Mõned lapsevanemad sai ka töösse haaratud. Üks oli väravas, teine hüüdis võistlejatele kes valmistuma peab. Kellegi emale surusin ma diplomite kirjutamise kaela. Väga ilusad diplomid olid :)
Esimene klass ei olnud pealtvaatajatele just teab mis lõbus vaadata, aga hoolimata sellest oli nii palju emasi-isasi ja muid sõpru-sugulasi tulnud väikestele võistlejatele kaasa elama. See oli ääretult vahva. Kõik lapsed olid tublid ja kõik said ka roseti, diplomi ja auhinna.  Eraldi märgiti ära Ponikooli kasvandik Mia, kes tegi kõige ilusama sõidu- lattidele otse peale ja ilusad ümarad pöörded.
Üsna ruttu sai üles rada nr 2: juhtimisparkuur 40cm. Seal oli juba natuke pusimist ka. Ponikooli nooruke My Polo suutis oma suured pabinast hoolimata ilusa puhta raja sõita. K oli tubli ja sisendas talle piisavalt julgust. Loodan, et sellest midagi ka püsivalt hobusele külge jääb, et kunagi saaks tema lastele julgust sisendada.

Edasi tuli 60-70cm, kus ja J+J sõitsid. Ilus sõit oli. Väikesi pöördeid me veel ei hakka tegema ja seega ei olnud aeg just kiire. Puhas sõit tagas aga siiski 4nda auhinnalise koha.

Päeva viimane sõit 85cm oli minu jaoks paras närvikõdi. J+J ja K+Z olid stardis. Viimaste pärast ma väga ei muretsenud. Trennis hüppame nendega natuke suuremaid kõrgusi ja hetkel on vorm päris hea.   J-d aga seevastu pole sellist kõrgust koos varem startinud. Trennis oleme üksikud korrad nii kõrgeid hüpanud. Viimane võistlus perilas oli ka väike minu kala, sest panin Jonny G-ga 90sse starti ja see oli liiga raske. Poni sai haiget ja hakkas põdema. Nüüd ma siis muretsesin hullult, kuidas Jdel läheb.
Plats oli juba väga pehmeks muutunud ja üks hetk käisid nad pöördes potsti pikali. Ei olnud suur hoog ega midagi, pinnas lihtsalt kadus alt ära. Õnneks ei saanud kumbki haiget. Kloppisime J puhtaks ja ta ronis selga tagasi. Hüpeid see väike apsakas ei mõjutanud, sest juhtus ju tõkkest eemal ja polnud kuidagi moodi hüppamisega seotud.
Parkuur oli neil kuni 4nda tõkkeni ilus. Siis aga läks väga alla ja okser lagunes koost. Hüüdsin et ta sõidaks lõpuni. Tüdrukul oli vist korralik pingelangus, sest edasi oli nii hea sõit. Poni liikus ilusti, kõik tõkked klappisid. Kõik hüpped olid kenad. Õnneks on J tark tüdruk ja oskab ilusast sõidust rõõmu tunda ka siis, kui auhinnalist kohta ei saa. Mina aga olen temaga ääretult rahul.

K+Z tegid täitsa okei sõidu. Üks okser läks nässu, sest see oli nurga all ja pealesõit ei läinud õnneks. Muidu hüppas hobune hästi ja K toimib ise hobuse seljas üha paremini. Reaktsioon on järjest kiirem ja otsused õigemad. Eks vigu tuleb ikka, aga üliinimne pole ju keegi.

Koju jõudes olin väga väga laip. Tegin tulemused ära ja vajusin voodisse.