Lammas all vasakus nurgas

Kummalisel kombel on tihti nii, et probleemidele on väga lihtsad ja loogilised lahendused. Ole ainult selge silmaga ja näe asju nii nagu nad on.

Ottokas on vaikselt vaikselt juurde võtnud. Kes meie eluga rohkem kursis teab, et ta on paras silguniisk ja tema üles söötmine on omaette teadus. Andsin talle lühikest aega subli tõuloomade sööta ja ehkki see kehakaalule mõjus hästi, siis ei mõjunud see hästi ülejäänud süsteemile. Jalad läksid paiste ja võtsin ta selle toidu pealt maha.
Kuna trennid on olnud järjepidevad, Kui see väike puhkus välja arvata, siis ka lihastik on hetkel päris heas olukorras. Ta on selline kestvusaladele tüüpilise pika lihaskiuga ja seega on selle ümara vormi tekitamine paras peavalu. Päris ümaraks ma ei loodagi teda saada, aga natuke vormi siin-seal oleks ikka vaja.
Igatahes on selles valla hetkel asjad täitsa head. Vaadates jaanuari videosid Jamesi trennidest, kus ta tuli peale 4 kuud lebolulli uuesti treeningusse, on vahe ikka väga väga suur.
Nurisesin siin eelmises postituses, et Ottokas oleks nagu päris hea, gaa samas ei nagu ei ole ka. Eile sai asi lahenduse. Nimelt panin ma sadula alla lambakarvaga pehmenduse, sest kevadel oli ta nii niru, et lisapehmendust oli vaja. Nüüdseks aga on ta selg niipalju muutunud, et see lammas hakkas pigistama. Võtsin selle ära ja erinevus hobuse liikumises oli selge.
Huvitav, kas koidab kunagi ka see päev, kui pean laiemat kaart sadulasse vaatama hakkama :D (vaevalt :p)

Eile oli eriline päev ka selle poolest, et olin esimest korda oma hobuse seljas ilma sadulata. Ma ei ole sadulata sõitmise vastu, aga oma vigase sabakondi pärast ei ole ma seda just palju harrastanud. Eile siis ronisin Ottokale niisama selga ja oiiiiii kui imelik see ole :D
Ta turi on ikka hullult kõrge. Sadulaga ei saagi sellest niiväga aru, sest tema selja järgi tuunitud sadul on tasakaalu sätitud ja ei ole sellist lohus istumise tunnet. Ilma sadulata oli aga konkreetselt kausis istumise tunne.
Pikk ja kõrge turi oli aga pikale kaelale veel paras pikendus ja nii tundus eespool väga palju hobust olevat :) Igaljuhul nägin ma oma molukest hoopis teises valguses.


Limpaga sõitsin ka natuke. Alguses pisut sadulaga traavikest ja siis ilma sadulatta sammu, et teda lihtsalt liigutada. Kordetada ei saanud, kuna maneezis oli palju rahvast. Väga väga erinev Ottokast.
Natuke püüdsin teda pehmemaks meelitada aga valdavalt suhtlesime niisama. Ta on väga suure suhtlusvajadusega ja kui teda ignoreerida, siis muutub isegi tigedaks. Seega nunutasin ja jutustasin temaga. Loodan väga, et jõuan täna ka mõlemaga tegeleda.