Mu mõistus tõrgub uskumast mida mu silmad näevad ja ometi on see tõsi. Nii palju on asju, mis mulle lihtsalt pähe ei mahu. Mu loomuses on sellistes olukordades pea ees võitlusse asuda ja tihti siis ka pärast oma haavu lakkuda, sest paraku on nii, et liiga tihti ei ole mul võimalik maailma muuta. Ma ei tea, kas piisavalt peksa saamist või piisavalt aastaid turjal, on mind natukenegi õpetanud võitlusi valima. Vahel on targem käed üles tõsta, alla anda ja taganeda. Isegi, kui süda tilgub verd ja mõistus tõrgub olukorda vastu võtmast..
Olgu meil jõudu leppida sellega, mida muuta ei saa. Tugevust muuta seda, mida saame. Ning tarkust neil kahel vahet teha.
Oh oleks ometi..
Igatahes teen ma omad järeldused. Püüan õppida, mis neil olukordadel on õpetada ja ise mitte selliste rehade otsa astuda. Ma tunnen üha enam, kuidas tasakaal ja hingerahu on mulle üliolulised. Kõik, mis läheb sisehäälega vastuollu, tuleb kas kohandada sobivaks, või siis see enda elust eemale hoida. Kerge öelda, raske teha, aga tulemus on seda väärt.
No comments:
Post a Comment