Pikem paus kirjutamisest tulenes meeletust rabelemisest ja sellest tulenevast väsimusest. Iga päev olen pidanud end kontorisse vedama ja samal ajal on ka kodus vaja tegutseda. Õhtuks olen läbi nagu käbi ja lihtsalt ei jõua piisavalt keskenduda, et siia midagi asjalikkuu kirja panna. Aga mis siis vahepeal toimunud on?

Dommi läks eelmise nädala kolmapäeval lasteaeda. Võib öelda, et 5 päva pidas vastu, sest täna õhtul avastasin tal kehalt lööbe, mis võib olla nii salrlakid kui ka midai muud ja seega on lasteaiaga jälle kööga. Homme hommikul helistan aeda ja perearstile ja eks siis ole näha, mis see gameplan ette näeb.
Eelmine nv oli D Kloogal koos minu isaga. Laupäevaks oli mul mitu trenni planeeritud ja koos poisiga ei oleks neist miskit välja tulnud ning pühapäeval otsustasin end premeerida. Perilasse tuli külalistreener ja ma võtsin ka kaks trenni, aga neist räägin eraldi postituses.

Laupäev oli meeldivalt hobusekeskne. Vahepeal ei ole ma ise Ottokaga sõitma jõudnud, aga kuna otsustasin pühap perilasse minna, siis oli vaja ju enne natuke ikka sõita ka. Reedel oli talutav. Laupäeval parem, aga ei midagi hiilgavat. Kuna ma ei ole otkoobri algusest, kui D haiguste jama algas, korralikult trenni teinud, siis on Ottokas jälle alguses tagasi. Suvega tekkinud lihastest pole enam muud järel, kui meeldiv mälestus ja heast söötmisest on tal vaid suur kõhuke all. Seega hakkame aga uuesti nullist pihta.
Andsin laup ka trenne ja lõpuks aitasin T-l veel noortega tegeleda. Mõnus, kui saab terve päev elukite seltsis veeta.

Õhtul peale talli läksime E-ga tartu mnt macis. Liiga kaua ei ole saanud temaga nii istuda ja lobiseda. Lihtsalt rääkida kõigest, mis mureks ja rõõmuks. Kallis E! Kui sa seda lugema juhtud, siis palju palju õnne sulle veelkord! Ja see laup õhtu oli üks parimaid üle aegade!