Kell on õhtusse veerenud. Sõime perega õhtust ja poisid mängivad teises toas. D naudib iga hetke issi seltsis ja veab teda igal võimalikul ja ka mitte võimalikul hetkel endaga mängima. I on õnneks ka piisavalt lapsemeelne, et koos poisiga põrandal ringi rullida ja rongide, autode ja legodega mängida.
Täna oli ilus päev. Eile tuli vastu õhtut väike lumekiht maha ja hommikuks oli juurde sadanud. Kui ärgates aknast välja vaatasin, siis kõik oli nii ilus. Maa valge ja puud ka. Päike sillerdas ja linnud võtsid söögimajas ennelõunast einet. Ilus algus uuele aastale.
Jupp jagu uimerdamist ja kella 2ks olin tallis, kaasas kotitäis hääd poistele. Terve eelmise aasta ei ole ma just eriti tihti hobuste juurde jõudnud ja veel vähem on olnud neid kordi, kus saan minna ja olla muretsemata aja või ilma või D või veel millegi pärast. Täna oli üks selline päev, mil polnud mingeid piiranguid ega muresid. Oli päike ja lumi ja hobused ja aega just nii palju, kui vaja. Milline oleks veel parem algus uue aasta hobustega seotud osale ;)
OTTO oli täna esimene.
Koplis tuli ta peale väikest kõhklust ilusti väravasse vastu. Kui suured hallid on väravale liiga lähedal, siis ta ei taha tulla, aga saatsin hallid eemale ja siis ta tuli. Poiss oli nii nunnukas. Boksis sai leiba ja heinad ette, et puhastamise ajal oleks mõnus nosida. Saba on tal sellest mudarallist väga kole, aga täna ei hakanud ma teda lodistamisega kiusama. Mõni teine päev, kui boksid on tehtud ja uksed ei ole enam nii tihti lahti, pesen selle sopa sabast välja.
Kuidagi ei olnud täna tahtmist ratsutama minna ja otsustasin hoopis kordetada. Peale pikemat puhkust oli poiss pulli täis ja möllas mõnuga. Korra tümbas isegi käest lahti, aga ega ma isegi ei üritanud teda kinni hoida. Tema möllamine tuli mulle paraja üllatusena ja kui siis esimese sahmaka ajal ta minekule tormas, siis libiseski korde käest.
Kui kogunenud energia oli välja rabeletud, siis jooksis ta nii ilusti. Sättisin pessua parajaks ja lihtsalt lust oli vaadata. Tegime natuke tööd. Kiitsin palju ja andsin leiba. Panin talle heina ette ja teki selga ning vantsisin punni sisse tooma.
PUNN ehk Jonny
Oli täna silmnähtavalt paremas tujus. Otsis kontakti ja energiat paistis ka olevat. Panin talle puhastamise ajaks natuke nosimist ja ta ei olnudki ainult söömisele pühendunud vaid uuris mis ma teen ja oli muidu seltskondlik. Kapjade puhastamine oli alguses meelest läinud ja tagumised jalad kerkisid kiire liigutuse ja suure hooga päris kõrgele, aga paari korra peale andis juba rahulikult. Ja hirmus maias on ta ka :) Norimise peale ma talle maiusi ei anna, küll aga siis, kui ta pea eemale keerab. Mees peab ju ometi viisaks olema.
Tegin talle ka pessuaad. Saan selle suurust muuta ja seega saan sell ka nibin nabin punnile parajaks teha. Tagumiku taga oleva osaga ei ole probleemi, aga külgmiste osade pikkust saab vaid piiratud ulatuses lühemaks teha enne, kui suulise külge käiv klõps ette tuleb aga õnneks on saab see suurus just nii piisavalt väike, et punnil on võimalik kontakti otsida.
Täna oli traav kohe alguses tunduvalt hoogsam kui viimati. Kohati tuli juba päris päris vahvat liikumist, aga pikalt ta nii joosta ei jõua. Natuke galoppi ka ja oligi kõik. Koju minnes ronisin talle selga ja läbisime meie esimesed 20m ratsa. Ta on ikka tõeliselt väikseke, aga minu selga ronimise peale ei teinud ta teist nägugi. Jalutasime vapralt paarkümmend meetrit ja tulin alla. Boksis panin talle veel pisut heina ette ja käisin harjaga üle.
Tegin neile väikese lõunasöögi ka. Leotasin peedi ja panin porgandit, müslit ja leivatükke sisse. Jagasin portsu vastavalt kasvule ära ja jätsin nad mugima.
Mõlemiga on selleks aastaks omad plaanid aga selle aasta plaanidest ja eelmise kokkuvõttest on plaanis teha eraldi postitus.
No comments:
Post a Comment