2 head hobuselist päeva

Kuna I tuli esmaspäeva hilisõhtul üllatuslikult koju, olen saanud viimased 2 päeva hobuste juurde. DK on ikka haige, aga issi on lapsega kodus olnud ja mina olen saanud nii ise sõita kui ka trenni anda.

Eile oli Ottokas särtsu ja sahmimist täis. Ootasin ammu seda, et kevad pähe lööks. Eile siis lõpuks lõi. Vist. Vahtis kõike ja oli õhku täis nagu noor sälg. Kogu selle lisaenergia tulemusel ei olenud ta just väga pehme ja lõdvestav ega midagi, aga hea oli see, et liikumine oli suur ja sääre vahel ja ees. Ehkki ta ei läinud ideaalselt ratsmest läbi, hoidis ta siiski talutavalt kontakti ja tuli tagasi, kui küsisin. Naljakas oli sõita :) E mainis, et oii näeee, Ottokal on ka korralik õhufaas :D Poiss aga keksis ringi ja puhises nagu auruvedur. Galoppi on mõnus sõita, kui ta selline sapsu täis on. Eest tuleb mõnusalt kõrgeks ja on ilusti sääre vahel, aga oiiiii kuidas tahaks minna. Ja kuna ma minna ei lase, siis rakendatakse kogu see energia põrkamisele. Väga vahva oli sõita :D Tegime mõned jalavahetused ka. Mõni läks nässu, aga enamus tegi ilusti.

Täna oli plaan hüpata. Tõkked olid platsil ootamas ja esialgu ma vaatasin, et pean hakkama madalamaks panema neid. Otsustasin sooja ära teha ja siis vaadata. Tõkete vahel sooja tehes ei paistnudki enam nii kõrged midagi ja hakkasin ristikest tulema. See oli vb 50-60cm keskelt. Siis tulin lattaeda ja siis juba kõike, mis platsil oli. Okser tundus alguses natuke hirmutav, aga kuna koostöö Ottokaga sujus ja ma suutsin ka iseennast toimivana hoida, siis sain sellest julgust juurde. Tulin mitu lühikest rada ja kordagi ei juhtunud minu tavapärast hangumist. Sääreke peale ja käsi pehmeks. Lasin Ottokal ise valida. Paar korda tuli natuke ebamugavam hüpe, aga kuna käsi oli pehme, siis sain ilusti järgi anda ja kõik oli ok. Okserile hakkas ühe korra haarama, aga suutsin ikka rahulik olla ja pehme käe hoida ja siis tuli ta peale tõket kohe ilusti uuesti heasse rütmi. Väga mõnus.
Tõstsin aedu 10cm ja okserit 5. Rohkemaks polnud julgust :D Tulin veelkord raja ja kõik oli väga hää. Või õigemini mina olin toimiv ja see ongi minu hõppamise juurde peamine eesmärk: ma pean suutma mitte ära hanguda ja jalgu elueest peale pressida ja eest teda tirima jääda. Täna suutsin käe kogu aeg pehme ja lubavana hoida ja nii mõnus oli hüpata.
Jah, ma ei saa teda sättida ja pean usaldama tema oskust sammu valida, aga minu kõrguste juures ei ole see talle mingi probleem. Juhitav on ta igas asendis ja kui ma suudan end rahulikuna hoida ja lihtsalt õigele tõkke talle kätte juhatada, on kõik hästi.
Siis tuli T, et ka paar kõksu teha. Ronisin alla ja mõõtsin enda jaoks tõkked üle. Ja üllatus missugune. Kõik olid meeter või paar cm peale. Oiiii ma olin niiii rahul endaga. Minu jaoks on oluline see veendumus, et ma suudan trennis väikeste sammudega edasi liikuda. Eelmise hooaja viimane võistlus oli 105, mis läks vägagi sitasti. Trennis hüppasin ka 110 asju, aga sellist mõnusat ja pinge ning hirmuvaba tunnet ma ei mäleta juba ammu. Jah, väike surin oli ikka, aga kui juba esimene tõke ületatud, siis edasi oli hea ja mugav tunne. Ja see on lihtsalt niiiiiiiiiiii hea. Tunnen, et töö iseenda kallal andis mulle täna esimese pisikese preemia. :D

Olen omale vahepeal eesmärke ja mõtteid ja tahtmisi üles sirgeldanud ning ratsutamist puudutavad mõtted olid ka. Püsivalt trenni teha oli üks ja teine, et suudaksin 100cm parkuuri nii ära sõita, et endal oleks hea tunne ja mitte surmahirm stardist finižini. Tänane trenn andis väikese lootuskiire, et ehk on see isegi teostatav :D

Lisakas olen 2 päeva ka ponikooli Pologa sõitnud ja kui eile pisin teda veel veenma, et ette alla minek on hea ja ühtlane traavirütm on ka väga tore, siis täna oli ta ikka väga väga tubli poiss. Proovisin esimese galopikese ka ära ja täitsa mõnus oli. Väga lühikesed jupikesed olid, aga tõusis ragulikult ja liikus ka mõistlikult. Rõõm rõõm. Polo on vahva. Ta küll ebaleb ja kõhkleb, aga kui säär tuleb, siis usaldab ja läheb.

Eile tegime Jonnyga ka. Lõpuks oli ikka väga hea. Jooksis suurt ja pehmet traavi ette-alla pehmes kontaktis ning galopis ei vajunud kuhugi poole. Väga väga hääää.