Lõpuks ometi oli hea soe ilm. Töölt lõunale minnes nägin ka esimesi kollaseid lilli. Need väikesed kollased jubinad, mis kevadel esimestena kraavipervedel õitsema hakkavad toovad mulle alati mõnusa sooja tunde. palun teeme nii, et nüüd ongi edasi soe ja mõnus.

Tallis käisin ka. Esmalt käisin Jonnyt vaatamas. Jalutasime käekõrval sammu ja tegin mõned inimese ruumi austamise harjutused. Vahepeal lasin ta lahti ka ja ta jooksis natuke aeglast traavi. Longet ma ei näinud aga köhatas. Paras jama.

Otto juures käisin ka. Tõin ta koplist ära ja jalad olid no niiiiiii mudased, et otsustasin ta jalad puhtaks pesta, mitte lihtsalt harjata. Sain linaseemne ka kätte ja mõtlesin siis, et teen talle gemüüse mugimiseks ja samal ajal pesen jalgu. Tutkit. Ta on ju pirtsuliisu ja ei söönudki. Oi ta ajab mind ikka vihale selle pirtsutamisega. Homme teen talle väikese portsu ja paenen peotäie kaera. See peet, millega täna tegin, ei meeldi talle. Ehk kaeraga koos sööb.

Jalad sain pestud ja siis ka halva üllatuse. Mõlemad tagumised olid paistes. Ei tea kas toidust või sellest meeletust mudast. Igatahes otsustasin siiski natuke teda liigutada. Tegime u 40 min sammu ja siis 5 min traavi. Alguses oli vaba samm ja siis kerge kontakt ja siis vaikselt painutusi ka. Ta on paras mugavik. Kui trenni alguses ette alla ja venitusse küsin, siis läheb hea meelega ja teeb asju, aga kui siis kõrgemat kukalt küsida, hakkab jonnima. Ei sobi. Kui kohe alustada trenni natuke kõrgema kaelaga ja sealt edasi nõuda, siis teeb ka hea meelega asju, aga trenni lõpus ei taha jälle venitada. Ei kas üks või teine aga mitte kahte asja ühe trenni jooksul. No mis seal ikka. Harjutame vaikselt ja ehk ta on varsti valmis ka vahelduvat tööd tegema.