Mental note: Ära lase lapsel arvutit näppida! 

Pisiske geenius kruttis ekraanipildi viltu ja iga kord kui ma midagi fb postitan, siis ilmub see mitte minu, vaid koolisõidu kommuuni seinal. Oh seda õnne! Ekraani sain paika, aga fb ei postita ma vist enam kunagi :D Ongi parem vist. Mis ma siin ikka oma tegemistest maailmale kuulutan. Või no antud hetkel siis koolisõidurahvale :D Ei tea, kas peaks uhke olema, et ta arvutis juba nii osav on, või siis tehnika tema eest hoopis ära peitma.

Kuna elu ei lähe alati plaanipäraselt, siis tuleb I vist juba esmaspäeva õhtul koju. Pean seega vaid esmaspäevasteks tegvusteks vanaema siia paluma ja edasi saab I poisiga kodus olla, kui ma mööda linna ringi lippan. Kolmap on nii endal kui poisil arst ja siis lõpetan sinise lehe ka ära ja lähen tööle. Kui poja veel haige on, siis issi saab edasi kodus olla. Kahe vanema olemasolu eelis, et saab kohustusi jagada ja ka endale natuke aega lubada ilma, et peaks last väntsutama või süümekaid tundma.

Väljas on mõnus ilm. Ei ole väga soe aga siiski mõnus. Tahaks talli minna, aga ei saa. Õue ka ei saa. Poja on siis õnnetu üksi toas olles. Jama jama. Aga nüüd ta ärkas lõunaunest ja seega on minu paus, mis kõik asjad tehtud pidid saama ka läbi.