Kõht täis.

Ottokal on juba natuke parem, aga päriselt tervenemine võtab veel aega. Jalad on ikka turses, aga palavikku ei olnud täna ja söögiisu on ka tagasi. Portsud on küll väiksemad, aga vähemalt sööb küna ilusti tühjaks. Hõõrusin ta kummiharjaga täna jälle üle, nagu ma viimased 3 korda olen teinud, ja enam ta ei pugenud peput pidi nurka peitu, vaid lubas ka sealt harjata. Kaela ja õlgade pealt nautles aga täiega. Ajas end kummi ja mokk kiskus nii vildakaks :)

Kui homme hommikul palavikku ei ole, siis ta saab ka õue. Esmaspäeval ta ei olnud üldse huvitatud. Passis boksis pea maas ja isegi ei läinud väga lahtisest luugist välja vaatama. Täna aga kippus juba ise välja. Tuju on parem ja see on hea :)

Samas möllab aga viirus ikka edasi ja uusi haigeid tuleb juurde. Loodan väga, et mingi hetke enam rohkem ei tule ja siis saavad kõik ka järgemööda terveks. Saame kõik puhtaks kasida ja siis selle jubeda etapi lõppenuks lugeda.

Poni on hetkel tubli ja terve ning seega teeme tööd. Kohati on mul tunne, et ma kohe üldse ei oska selle punniga midagi ette võtta, siis aga läheb mingi asjake jälle hüppega paremaks ja teeb tuju heaks. Iga killuke tagasisidet on mulle väga oluline. Eriti tore on aga see, kui see tagasiside on positiivne. Täna sain ühe sellise meelituse ja vedas ikka suu muigele küll :) Mulle väga meeldib trenni anda. Mulle meeldib see, kui ma saan aidata inimestel natukenegi oma soovidele lähemale liikuda. On väga armas, kuid kahjuks ka väga mitte-eestlaslik, kui minu panust ka tunnistatakse ja tunnustatakse. Ja ma tean jah, et ma ju ometigi küsin oma töö eest ka raha ja see peaks juba olema tasu, aga siiras heameel ja tänulikkus on hingetoit, mida raha eest ei osta.
Kui mul oleks võimalik, siis ma ilmselt annaks neile, kes tõesti tahavad ja oskavad mind ka hinnata, täiesti tasuta. Paraku vajavad aga arved maksmist ja ma pean käe pikka sirutama isegi kui ma end ebamugavalt tunnen. Parata pole midagi. Ja samas on ajalugu tõestanud, et inimese mälu häbub ja perspektiivid muutuvad. Seega on ehk isegi hea, kui igaüks siiski pisku annab. Siis ei ole aja möödudes päris tühja tunnet. Raha ju ikkagi sain ja seega ka arved makstud.