Laatsarett

Uhhh mul on sellest pidevast haige olemisest või haige lapse põetamisest kopp ees. Poja hakkab terveks saama aga minul on nina punane ja ribadeks nuusatud, pea uugab 24/7. Not nice. Ravin end kõigi võimalike vahenditega aga mu sisetunne ütleb, et selle jama käes vindun ma veel päris hea jupike aega.

Kah mul hooaja algus... Tõeline kadalipp.. 

Kevad toob uue hingamise. Ma tean, et toob. Ma vaatasin täna ühte filmi. Huvitav oli. Loogiline ja samas ka natuke propagandalik. Palju oli sellist, mida tahaks õppida. Õnneks on mul ka olemas võimalus paari asja proovida. Kõike ei saa, sest pole ei aega ega vahendeid.

M on ka haige. Mul aga ei ole lihtsalt jõudu sõita. Eile käisin trenni anmas ja no nii raske oli püstigi seista :( Palusin A-R-ul Ottokesega natukene tillerdada. Ta sai paremini hakkama kui eelmine kord. Samas oli seekord ka hea, pehme ja jalustega sadul :) Ottokas oli ikka natuke kange aga lõdvestas päris ruttu, kui ratsanik ennast vabaks lasi. Tahan ruttu ruttu terveks saada, et oleks jälle jõudu molukesega tegeleda ja suhelda. Ootan seda väga. Mul on mõned ideed ja mõtted, mida tahaks väga katsetada...

Hetkel on aga põhirõhk terveks saamisel. Pean ise korda saama ja Ottokene tuleb ka samal ajal vaikselt uuesti toimima saada. Tasapisi ja samm-sammult. Poisid lähvad täna ehituspoodidesse ja ma tahaks väga talli minna ja tibuga tegeleda, aga olen kodus ja ravin end, et homme oleks rohkem jaksu. Homme tuleb keeruline päev. Loodan südamest, et saan endale seatud eesmärkidega ikka hakkama ja siis on edasi juba natuke selgem olemine.