Vanad ja noored vigased

Müts maha kõigi ees, kes käivad täiskohaga tööl ja siis veel 3+ korda nädalas trennis ka. Ma käisin eile see nädal teist korda trennis ja ma olin õhtul niiiiiiii väsinud, et kui pikali sain siis vajusin madratsisse ja enam sealt välja ei saanud. Hommikuks ei olnud ka päriselt välja puhanud ja oleks tahtnud palju kauem magada aga no ei saa ju.


Aga ratsutada on tore. Eile sõitsin "suure totuga". Esiti oli täitsa hirm nahas kuulujuttude pärast, aga tegelikkuses oli päris okei sõita. Jah, natuke ta võbeles ja ehmatas asjade peale, aga ei midagi hullu. Vasakule oli mul raske sõita, sest ta kippus istuma jääma ja ma ei osanud kuidagi teda käe pealt ära saada. Tegin vist 100 üleminekut ja taandusi, et reaktsiooni kiiremaks saada, aga eest raskeks jäi ta mul trenni lõpuni. Tegime sääre eest astumisi ka ja oii kui kurjaks ma enda peale sain, sest ma lihtsalt ei suuda ise normaalne olla seal seljas. Olen ikka päris roostes. Vahepeal mõned korrad tundsin, kuidas sain kõhulihased õigesti tööle ja sellega koos ennast ilusti sügavalt sadulasse ning puusa tööle. Siis oli mõnus. Aga need hetked olid üürikesed kahjuks. Galopp-traav üleminekutel oli seda head tunnet rohkem. Vahepeal koondasin üle ja säär jäi lohakaks ja siis ta vajus traavile, aga üldiselt oli galopis tunnetus parem.
Jalutamise ajaks ronisin alla ja see oli suur viga. Maneežis oli teisi trennitajaid veel ja suure eluka hirmu taluvuse lävi langes allapoole arvestust, mistõttu tõmbas ta mul 3 korda käest lahti. Õnneks taipasin ma ratsmeid mitte üle kaela võtta ja seega jäid valjad ja muu varustus terveks. Pool teed talli keksis ta mul külg ees ja oli rohkem 2 kui 4 jala peal, aga siis lasi teine sõitja meid eespool minna ja ta rahunes natukene maha. Turvaliselt boksis vaatas mind sellise nunnuka näoga, nagu tema poleks mitte midagi teinud. Totu noh.


Kui mul esmaspäevasest trennist andsid lihased tunda, siis täna ma tunnen üle kere tõelist väsimust. Lihased on ka valusad, aga üleüldine väsimus on ka päris suur. Pole enam üldse trenniga harjunud ju. Aga no nüüd jääb pikem paus jälle sisse, sest R-P on DK-l koolikatsed ja siis ma jooksen temaga mööda neid ning muid asju on ka kuhjunud hullem hunnik, seega ma lisaks enam ise trenni ei jõua.


Eile juhtus veel huvitavusi. DK kukkus oma lõua lõhki. Õnneks mitte väga hullusti, aga auk oli sügav ja servad koledasti laiali, seega läksid nad issiga peale J koju toomist ikkagi traumasse ka. Ujulas oli uitama läinud ja libises ning pani matsu. Kukkus lõuaga kuhugi otsa ja oligi auk sees. Plaaster pandi seal peale, aga kuna haava servad olid nii laiali, siis läksid nad issiga seda ikka arstile näitama. Õmblusi ei tehtud aga pandi haavateibige ilusti kokku. 8 päeva märjaks saada ei tohi. Armid pidavat meest kaunistama. Loodan et see nii on, sest sellest jääb päris korralik arm. Poja ise oli ka päris õnnetu ja nuuksus. Õnneks ei tehtud talle traumas enam haiget juurde ja hommikul oli ta juba täitsa enda moodi :)