Kõik on hea mis hästi lõppeb ehk õnnestunud lõpuga hüppetrenn

Täna oli viimane hüppetrenn enne veska võistlust. Soojenduses tegin sammus eile E-lt saadud harjutust ja tundus, et mõjust sammus päris hästi. Hobune muutus pehmeks ja hakkas mõnusalt maad haarama. Traavis võtsin ka väga pehmelt. Lasin tal vaid tagant edasi tõugata ja eest hoidsin nii pehme kontakti, kui õnnestus. Galopis oli ka päris mõnus. Parkuuri jaoks pean ma poolistakus galoppi tegema, sest siis on tunne hoopis teine ja ma ei kroogi teda liiga aeglaseks ja lühikeseks.

Soojendushüpetel oli täitsa okei. Mõned korrad läks jube alla ja siis mul oli seal nats kõhe tunne, et kas ikka tuleb välja, aga tuli ilusti. Üldse oli ta väga mõnus ja kindel täna. Ma ise tundsin ka ennast üsna hästi. Kui hakkasime järjest tulema, siis esimesele tõkkele minnes oli korraks ikka selline vibra sees, aga kui esimene juba hüpatud, siis edasi oli mu enesetunne juba okei. Suutsin mõelda ja ei olnud sellist hangumise tunnet, nagu mul tavaliselt tuleb. Tõkked tundusid ka täna üsna madalad. Üks okser oli enam-vähem, kõik ülejäänu tundus pisike. Rintsu küll väitis, et oli ikka 80-90 rada ja mõni ka 95, aga ma arvan, et ta tegi sohki :D
Ottokas aga oli nagu hulluke. Litsus nii hirmsasti edasi, et pidin päris mitu korda teda konkreetselt tagasi tirima. Hüppas aga kindlalt ja julgelt. Ilmselt olid talle ka tõkked madalad :D Vahepeal tulid teised ja meie puhkasime. Meis oli trennis 3tkja mulle trenni tempo sobis väga hästi. Sain ise puhata vahepeal. Viimast kombinatsiooni tulles olid kõik pöörded väikesed, mis sobis mulle väga hästi. Esimesel katsel unustasin peale esimest pöördes tõket vaadata ja kui siis vaatasin oli mul pea täiesti sassis. Äkki oli tõke justnagu nina all aga ma ei saanud aru, kas klapib v ei ja kasOttokas ikka saab aru, et peab hüppama. Lõin põnnama ja juhtisin ta mööda viimasel sekundil, Ottokas oli ka hämmingus, sest tema juba haaras tõkkele. Kuidagimoodi, äärepealt vastu posti põrgates komberdasime mööda sellest okserist. Vot see oli higelhaug ja paha paha tunne. Hakkasin otsast peale ja keskendusin kohe järgmise tõkke vaatamisele ja hoidsin oma keskendumise paigas. Kohe alguses oli väga hea ja viimases pöördes viimaselel tõkkele oli kohe eriti mõnus. Ottokas läks nii mõnusalt ümaraks ümber sääre ja jooksis tagumise otsa peal ja hüpe tuli nii hea! See oli supertore trenni lõpp.

Poiss sai preemia ja jalutasin käekõrval, et ta ei peaks mind sekunditki kauem tassima kui otseselt vaja. Pärast trenni tegin talle veel väikese massaaži ka ja venitasin jalgu. Mõned kohad talle meeldivad ja ta lausa naudib. Mõni koht oli aga suti pinges ja siis ta veidi kibas eest ära. Plaanin talle nüüd teha nii tihti kui jõuan peale trenne kasvõi 20miutitki, kuniks need pinges kohad pehmeks saavad :)