Nunii nuniii nunii nuniiiii. Täna sai täis 2 nädalat minu dieeditamise alustamisest. See nädal on selline kummaline olnud kaalumise koha pealt ja mu kaal sinder näitab ka imelikke asju vahepeal. Aga seekord on mul ka mõõdulint indikaatoriks, seega saan siiski oma edul/ebaedul silma peal hoida.
Kui alusatmise nädalal tuli päris palju pattu ette (1 sünnipäev ja siis kodus kah veel), siis möödunud nädalal olin ma nii tubli kui oskasin. Kogu selle toitumise iva on selles, et keha saab vajaliku energia lõviosas rasvast, aga no kuda seda rasva siis tarbida.. Pekiliha mulle ei meeldi. No ei lähe alla. Rasvane kala on menüüs rohkem kui iial varem. Ja peekon ja või. Aga no lõputult ei suuda. Eelmisest korrast ma ei mäleta, et mind oleks energiapuudus vaevanud. AGA, eelmine kord (aasta tagasi siis) ma ei teinud ka trenni. Praegu käin ma ikkagi 3x nädalas ratsutamas ja ega ma omale trennides allahindlust ei tee. Mahv on korralik ja selg on ikka iga kord märg. Lisaks püüan ma hommikuti ka harjutusi teha: kõhulihased, kükid, selja ja puusa harjutused vastavalt oma füsiokavale, mis ma sain, kui puusajamad olid. Ning kummi venitan kätele. Püüan ikka suuremad lihasgrupid läbi võtta. Ja J on ka veel tissipuuk.
Ühesõnaga hakkas möödunud nädalal nii mõnelgi korral vaevama tühi kõht. Või siis tunne, et peaks sööma, sest energiat oli puudu. Kui ma siis ühel hommikul 4!! premuna hinge alla pistsin sain aru, et see on liig mis liig. Uurisin variante ja tundub, et tõsimeelsed ketokunnid saavad oma rasva koguse kätte peamiselt rasvakohvi juues. No tore küll eksole, aga ma ei joo kohvi. Ja ainult selle pärast seda jooma õppida... wähh.
Oli vaja leida alternatiiv. Proovisin musta teega. Panin võid ja kookospiima sisse ja püüdsin miksriga vahtu lüüa. Vahtu ei läinud ja suure surmaga sai joodud. Ei olnud minu masti jook, aga pean tunnistama, et kõht püsis täis pikemalt kui muidu.
Eile hommikul otsustasin proovida kakaoga. Uhasin kõvasti kookospiima ja väga lahke käega võid sisse ning see oli juba joodavam asi. Nats palju kakaod sai ja see tegi asja mõrudaks. Effekt aga oli sama- kõht püsis täis ja päeval ei vaevanud enam mingid seletamatud isud. Täna hommikul panin vähem kakaod ja maitseks kaneeli ka ning oli täitsa ok. Näis, kuidas täna enesetunne.
Selle, et kui söök on rammusam, siis püsib kõht kaua täis, sain ka omal nahal tunda. Kolmap oli õhtuks boloneese ja ma ise sõin enne trenni minekut, ehk kuskil 6 paiku. Salati tegin jääkapsast, avokaadost ja kurgist ning peale boloneesekaste ja parmesani. Kõrvale võtsin veel hea tüki võid. Kõht sai ulmetäis. Ja minu üllatuseks peale trenni koju tulles ma ei tahtnudki süüa. Tavaliselt tulen tallist alati nagu näljane hunt, aga mitte seekord.
Eile näiteks tegin lillkapsa põhjal pizzat ja see oli küll ka üsna rammus amps, aga tallist koju jõudes oli ikka nälg majas :D
Eks ma hakkan rohkem erinevaid retsepte katsetama, sest see valgu sisse söömine on hakanud tasapisi vastumeelseks muutuma.
Aga tulemused. Kas siis kogu see kamarajura ennast ka ära tasub? No hetkel on tasunud küll ja päris ilusti. eelmise nädalaga läks maha 1,4kg ja 15cm erinevate kohtade peale kokku. Sel nädalal sulas veel 2,1kg ja 11cm erinevate juppide peale kokku. Seega kahe nädala total: -3,5kg ja -26cm erinevate kohtade peale kokku (rind, vöö, kõht, puus, reis ja käsivars)
Esialgne väike eesmärgike kaalunumbri osas on juba käeulatuses. Ma kaalun hommikuti samade riietega. Kui riided maha arvestada, siis võiks öelda, et isegi saavutatud. Aga ega ma ei plaani püssi veel põõsasse visata. Sünnipäevani on veel aega küll. Panin eesmärgiks omale ilus sünnipäevakingitus teha ;) ja seega ma jätkan ikka edasi. Seadsin lihtsalt uue eesmärgi, mis on natuke kaugemal. Laste eelne kaal :) Kui ma selle kätte saan ja kui ma seda ka säilitada suudan, siis on ikka väga tore!
No comments:
Post a Comment