Ehk ma peaksin, aga ma lihtsalt ei suuda vakka olla

Shame on you if you fool me once.
Shame on me if you fool me twice.

Kui ma mõni aeg tagasi juhtusin nägema minu silmis üle keskmise kehvat treenerieetikat ja metoodikat, siis ma manitsesin end tolerantsusele. Ma pole ise ka mingi eksimatuse etalon seega pole nagu õigust ka minna näppu vibutama. Paraku juhtusin aga veel teistki korda väga veidrate õpetuste tunnistajaks olema ja seekord polnud mitte ainult silmad suured vaid mõistus ka tõrkus kuuldut uskumast.

Treeneritel on erinev käekiri ja erinevad meetodid eesmärkide saavutamiseks. Ja ka eesmärgid võivad väga vabalt varieeruda AGA ratsutamine kui ala on ometi ikkagi see, mis ta on. Volt on ikka volt, Keskliin on keskliin. Täisistak on ikka täisistak ja tasakaal ning rütm on kõige baas ja vundament.
Kui ma aga näen ja kuulen, kuidas laps on 8 AASTAT trennis käinud ja sõidab tavalisi diagonaale, kus suund ei muutu ja siis suunamuutusega diagonaale ning ei tea mis tähendab väljend "hobune on laiali", siis ma ei saa enam vakka olla. Lihtsalt ei saa.

Oli mingi ütlus, et kõige raskem on vaadata pealt, kuidas tehakse halvasti seda, mida ise oskaks paremini teha. Jah, see on raske küll aga no kes meist oleks ideaalne.. Mina kindlasti mitte. Minu jaoks on aga hoopis raskem näha seda, kui inimesed kel on soov ja töötahe ja isegi teatud määral võimalusi, jäävad kinni kellegi teise ebapädevuse, uhkuse või hoolimatuse taha. Kui nende unistuste poole pürgimine takerdub mingisse rumalasse võrku aga olukorra parendamiseks polegi nagu midagi eriti teha. See on üks minu enda suuri hirme, et ma ei suuda oma õpilasi õigel hetkel edasi pädevamate treenerite juurde suruda ja nende areng jääb minu taha toppama.

Meil on normaalsed treenerid ja head ja väga head. Ratsutamine on meeletult populaarsust kogunud ja tase aina tõuseb. Seda kummalisem on selliste asjade peale sattuda, kus kooruvad ikka väga kummalised asjad või on olukord lausa ohtlik. Kui treener karjub platsi ääres niigi ummisjalu kihutavat poni ratsmega tüürivale lapsele "kiiremini!! kiiremini!!" või kui tõkkele lähenemise strateegia on see, et keera peale ja anna täiega tuld, siis paneb see ikka kukalt sügama küll.

Ma tean jah, et see loomaaed meil siin maamunal on kirju, aga noh jah... vahel vajub ikka suu lahti küll.