Ponikesed muudkui aga õpivad ja arenevad. Puhastamine on juba mõnus tegevus. Kapjadega on veel jändamist, sest tasakaal ei püsi eriti hästi. Valjaste ja suulistega harjumine on täies hoos. Pähe lasevad mõlemad väga ilusti panna ja kuna suulisega koos tuleb ka väike kommiamps, siis on asi nende jaoks üsna põnev. Korde kinnitan ma ikka päitsete külge. Kuidagi ei tõuse mu käsi seda veel suulise külge kinnitama. Vara veel.
Sedelgas on juba tuttav ja ei tekita mingeid emotsioone. Vööd saab ka juba üsna kinni pingutada. Esimesed korrad panin ainult niipalju, et see ringe ei teeks aga täna tõmbasin juba enam-vähem kinni.
Pessoaa kordesüsteemi tagumine rihm sai ka ära tutvustatud. Eelmine kord käies jõudsin ainult Joycega tegeleda, sest hirmus palju sääski ja mutukaid oli ja ni nii vastik oli olla. Hobusel raske keskenduda ja minul raske midaginõuda. Joyce tagumine ots põrkab päääris hästi :D Traavis jooksis rahulikult ja see kanna juures olev pehmendus ei paistnud teda segavat. Galopis aga püüdis seda takka üles süües ära ajada :D Täna tuli galopis vaid paar üksikud pauku ja muud ei midagi. Traavis näitab Joyce väga münusat edasi pürgimist. Kui kordel teda edasi saata, siis ta hakkab nii mõnusalt tõukavalt edasi minema. Nagu väike rong puhib edasi. Galopp on ka täitsa rütmiline juba.
Täna oli Kessu esimene ja ma ootasin rodeot. Minu üllatuseks aga tuli ainult üks poolpidune jalavibutus külje suunas ja oligi moos. Edasi jooksis nii traavis kui ka galopis täiesti häirimatult. Tubli laps, nagu L ütleb :D
Täna oli L ka olemas ja mõtlesime, et mis kui prooviks neile korraks selja peale kõhutada. Kui Kessu oli kordetatud, siis võtsime enda juurde ja patsutasime igalt poolt ja püüdsin L kõhuli üle selja tõsta. Esimene katse oli liiga järsk hüpe ja Kessu ehmatas ära. Sügasime uuesti ja olime järgmine kord palju aeglasemad ja rahulikumad. Kessu seisis rahulikult ja keeras pead ikka ühele ja teisele poole ning uuris küll L jalgu ja siis jälle üle selja rippuvat pead ja käsi. Sai palju sügamist ja kommi ka. L libistas end alla. Kiitsime poni ja proovisime veel. Kessu seisis rahulikult. Eest ma enam kontakti ei hoidnud ja tal oli vaba voli edasi astuda, kui ta oleks tahtnud. Ta keeras vaid oma pea L poole ja sai kommi põske :) Kokku kõõlus L seljas ehk minuti. No võib-olla ka kaks. Igatahes oli Kessu väga vapper ja tubli!
Joyce oli kordel nr 2 ja ka temale upitasin L selga. Olime kohe alguses targemad ja liigutasime üliaeglaselt. Joyce lihtsalt seisis nagu palk :D L küünitas ka kubemeni, et teda lemmikkohast sügada ja no poni nautles täiega. Ta laseks endaga vist ma ei tea mida teha, kui ainult sügataks. L naeris et no päris hea ikka... kõõlud esimest korda ponil seljas ja sügad teda samal ajal kubemest :D Upitasin L paar korda veel selga ja tegime ka 2-3 sammukest ning oligi kõik. Palju sügamist ja kommijupp ka põske. Ma ütlen sel ponil reaalselt hakkas pea värisema, kui ma teda preemiaks tagumise jala siseküljelt ja kõhu alt kratsisin. Kael venis välja ja mokk oli niiiiiii pikk :D
Märakesed on lahedad. Nad on peale seda, kui nende bokside vahesein sai madalamaks tehtud nii mõnusakesed. Kohe on näha, kuidas nad on stressivabad, et saavad üksteist näha ja ninasid kokku panna. Kui ma ühega toimetan, siis teien paneb pea üle ääre ja vaatab mis tehakse. Kui täna Joycele valjais panin, siis Kessu aitas kah mokeldes kaasa. Väga sotsiaalsed elukid. Järjest paremaks läheb ka inimese ruumi austamise teema ja survest vabanemise õppimine. Ikka iga kord mõned lihtsad ja selged harjutused. Õgeid vastuseid tuleb järjest rohkem ja kiiremini. Väga lahe!
No comments:
Post a Comment