Keegi kinkige mulle 30 000 euri! Kohe ja praegu ja täitsa niisama ilusate silmade eest :D Mul oleks kohe väga hea koht kuhu see raha panna. Mul oleks kohe mitu auku, mida selle rahaga täita. Üks neist haigutab siin hoovi peal meil :D
Aga nüüd võtame roosad prillid eest ja räägime tavalisest elust ka.
Ponud on ÄGEDAD!! Kessu on mind üllatanud. Ma arvasin, et ta on selline natuke ergum vibalik ja ehk ka umbusklik, aga tegelikult on ta hoopis meeletult uudishimulik ja julge. Väga suus susserdis on ta muidugi ka ja kogu aeg on vaja mokeldada ja nuusutada ja oma nina igale poole toppida, aga samas on see tema uudishimu äge.
Sadul on nüüd 2x seljas käinud ja erilisi emotsioone see ei tekita. Üldse mingeid ei tekita. Panin esimene kord selga ja ei midagi. Teine kord ka ei midagi. Laupäeval kordetasime A-ga koos ja panime väikese tõkkekese ka. Alguses maalatt, siis ristike ja siis u 50cm kõrgune aiake. Vaatas, uuris, aga üle läks iga kord ilma kõhkluseta. Seekordne trennoli esimene, mis oli kohe täitsa trenni moodi. Kessu oli isegi täitsa vässu pärast. Boksis viskas pikali ja püherdas hoolega. Sai kommi ja sügamist ja oli oma tavalises rõõmurulli olekus.
Joyce on aga omaette tegelane. Ta lemmik sügamiskoht on kubemest ja tisside vahelt ja no ei ole just palju märasid, kes niimoodi naudiks, kui neid sealt sügada. Ta on täielik fanatt. Nina venib välja ja pea hakkab vaata et tudisema. L käis kõhutamas ja sügas ja poni oli täpselt selline, et no tehke te minuga mis aga tahate, peaasi, et sügataks :D
Panime tallegi sadula selga ja tutvustasime tõket. Maalatist läks ilusti üle, aga püalju suurema tähelepanuga kui Kessu. Ristikest vaatas ka silmad suured ja hüppas suure kaarega. Kui lattaiaks panin, siis 2x pidurdas ette seisma ja nuusutas seda moodustist õige kahtlustavalt. Väikese ergutuse peale kalpsas aga koha pealt üle. Kolmandat korda tulles hüppas juba ühe jutiga üle, aga hoog kippus natu suureks minema. Tegime veel ühe kõksu ja oligi kõik. Ei taht ma rasvarulli palju piinata.
Jalutamise ja mängude osa meeldib mõlemile. Nad on nii seltskondlikud ja võtavad jube hästi kontakti inimesega. See on super lahe!
Järgmine kord proovin ringaias natuke ohjata ja siis saame ka suure platsi peale minna. Põnev põnev :D
Aga peale ponide on ka muid asju.
Vahepeal olid meistrikad. Ma olen ikka loll omaette eksole ja lubasin end jälle orjaks. Nagu alati, ütlen ma ka seekord, et see oli viimane kord :D
Samas mulle meeldib käia sellistel võistlustel. Vaatan neid vägevaid loomi ja häid (ja vahel ka mitte nii häid) sõitjaid ning igast mõtteid ja unistusi tuleb pähe. Et huvitav, kui mul oleks võimalik sõita mõne päriselt hea hobusega, siis kas ma saaks oma hirmudest üle. Kas ma julgeks kunagi üle meetri hüpata. Julgeks ma üle meetri võistelda. Kas ma kunagi jõuan veel üldse skeemi sõitma või jääbki see üheks täitumata unistuseks. jne jne.
Siis vaatan ponisportlasi ja laste klassi sõitjaid ja mõtlen, et tahan olla oma lastele samasugune ema, nagu on nende laste emad. Tahan võimaldada oma lastel nende valitud alal treenida ja areneda just niipalju, kui nad soovivad ja suudavad. Tahan, et ma saaksin võimaldada neile seda, mida minul ei olnud võimalik saada.
Ohh neid unistusi, eksole :)
No comments:
Post a Comment