Ponid

Laupäeva õhtuks tuli mu õekene meile ja pühapäeva hommikul läksime koos tema ponikestega tegelema. 

Esmalt korralik küürimine ja Kapjade puhastamine koos preemiasügamisega lemmik kohtadest. Joyce jumaldab sügamist ja see on lihtsalt nii lahe, kuidas ta seisab nagu puupakk ja mõnuleb. Ülahuul venib niiii pikaks ja pea keerab viltu :D

Kessu hakkab aga vastu sügama, mis ei ole just kõige toredam, aga no küllap ta õpib, et inimest ei ole viisakas vastu sügada :)

Otsustasime, et tutvustame neile sedelgat.

Mõlemad suhtusid sellesse täiesti rahulikult, nagu neiloleks eluaeg sedelgas ümber keha käinud. Vööd väga kõvasti kinni ei tõmmanud. Just niipalju et sedelgas ei liiguks ega loksuks, aga ei pingutanud nii, nagu sadulavööd pingutatakse.

Päitsete peale läksid valjad ka. Alguses plaanisin alla panna, aga otsustasin siiski peale panna. Mulle tundus, et päitsete all võivad need hõõruma hakata, kui ma korde päitsete külge kinnitan ja need liiguvad, kui poni väljapoole äkki sikutama peaks hakkama. Ma kordetan neid ringaias ja seega on selline sikutamise ja tõmbamise risk miinimumini viidud, aga no juhtub ikka, et poni võib ettearvamatu liigutuse teha. 

Kordel jooksis Jossu väga eeskujulikult. Hoidis ilusti ringi ja ei vajunud ei sisse ega välja. Isegi rütm oli juba kohat täitsa olemas. Kui ta tähelepanu mujale hajus siis suunasime teda rohkem edasi ja see toimis väga ilusti. 1-2min ühele poole, siis suunakas. Vahele sammu ja loomulikult sügamist. 

Kokku tegime ehk 5min traavi mõlemale poole ja 1-2 min galoppi. Lõppu tegime ka käe kõrval liikumist, inimese ruumi austamise ja survest vabanemise harjutusi. Joice tundub olevat väga tähelepanelik ja taiplik ning lemmik kohtadest sügamine on hetkel küll väga hea motivaator :D

Kessu ei taha üldse nii hästi inimesele keskenduda ja tal on vaja enne 100 muud asja vahtida ja uurida. Ta ei karda aga on väga väga uudishimulik ja igale poole on vaja oma nina enne toppida, kui saab tööle hakata. Esimesed 5 min kulusid sellele, et ta uuris ja puuris ümbrust. Sedelgast oli ka temal täiesti savi ja valjastest ka. Ta oleks tahtnud hoopis aia otsas turnivat kassi vaadata ja siis aia ääres parkivat treikut uurida jne jne. Meie muudkui aga suunasime edasi, kuiniks ta ühel hetkel hakkas ilusti edasi jooksma ja meid jälgima. Kohe sai sügamispreemia ja puhkepausi. 

Teisele poole läks asi juba kiiremini. Natukene tegime galopikest ka ja siis veel käekõrval sammu ja survest vabanemise harjutusi. Kessul võtab natukene kauem aega, et taibata mis temalt oodatakse, aga siis tuleb vastus väga selge ja kiire ja suur. Näiteks tegin sellist asja, et avaldasin kerget survet päitsetest otse allapoole. Joice reageeris esimesel korral umbes 5-7sek pärast ja järgmisel korral oli reaktsiooniaeg vb 1-2sek. Peal liikus alla just niipalju, kui survest vabanemiseks vaja. Mina andsin järele kohe, kui õiges suunas liikumine hakkas ja liikumise ulatus oli poni enda valida.

Kessul läks esimene kord aega kuskil 20 sek kanti ja pea liikus ka allapoole natuke. Järgmine kord aga oli reaktsioon kohene ja ta pani oma pea alla päris päris palju. 

Kordasin harjutust mõlemaga 8-9 korda ja iga kord said nad õige vastuse puhul kiire preemia. Selleks oli Aili juba õiges sügamiskohas ootel :D Nimelt on Jossu lemmikkoht tagumise jala ülevalt siseküljelt ja mul endal sinna piisavalt kiiresti jõuda ei õnnestu. Kessuga on lihtsam, talle meeldib kurgu alt :)

Peale ponidega tegelemist tõime ja Jonny nuhja. Poiss on üle talve ilusti töös olnud aga tema sõitja lõpetas kooli ja läheb Tallinnast ära ning seega oli vaja ette võtta elukorralduse muudatus. Paar päeva saab ta kohanemise aega ja siis hakkame ka temaga taas tööle :)