Eile oli väga hobuseline päev. Hommikul tuli Eliis meile järele ja tee viis meid Juurimaale. Crossu sõitis oma esimese skeemi ja tulemus oli täitsa hea. Ka ilm oli meie poolel. Vihma ei sadanud, aga pilved varjutasid päikest just niipalju, et temperatuur talutav oleks. D oli viks ja viisakas. Vaatasime vasikaid ja paar koera oli ka ratsavõistlustele kohustuslikult koha. Nemadki said oma paid kätte. Tagasi hakkasime tulema just parajalt poisi uneajal ja autos kustus ta hetkega.

Järgmine peatus oli Veskimetsa võistlus. Palju tuttavaid oli seal ja saarlased ka olid võistlema tulnud. 115 aitasin neil sooja teha ja mõlemad olid väga tublid :) Muudest sõitudest ma rääkima ei hakka.
D tegi seal parajat nalja ja viskas end kõhuli liiva sisse. Ilmselt arvas, et on rannas :D (selge vihje mulle, et ammu oleks aeg lapsega sulistama minna) Väga vahva oli üle tüki aja tuttavaid inimesi näha ja natuke juttu rääkida.

Edasi käisime Airega poest läbi, siis tema juurde ja siis meile. Tegin söögi ja läksime talli. Minu isa jäi poisiga koju. Nad said väga hästi toime ja see oli nii vahva. Olla koos papsi autot kraaminud ja toimetanud. Poiss nurus küpsiseid ja müttas niisama aias ringi :)

Ei tea, kas Ottokale tuli eelmine nädal lõpuks meelde, et ta on tegelikult ratsahobune, mitte koplikaunistus :) aga igatahes oli ta kohe nii pai. Ja kuna ma enne trenni lahkelt lubasin, et kui tottu on ok, siis kõksime, siis me ka kõksisime. Lõpuka pandi mulle ikka 80cm rada kah, kuigi minu plaan oli lihtsalt natuke ristikesi ja latte sõita. Aga tunne oli mega. Ma ei ole ju ca 8 kuud trenni teinud. Lihast ei ole, istak on... jah :D Aga poiss oli super. Hirm oli mul nahas, nagu ikka, aga nii nii lahe oli. Poiss läks tõketele sellise rõõmu ja entusiasmiga. No ja mis tal viga minna, 80cm on talle ju väga madal. :D Vana hea Ottokas!  Oi oi kui mõnus oli. Selline positiivne laeng tuli sealt, et ma ei oska seda kohe sõnadesse pannagi :)
Siis tegime Airele ka trenni. Sõisime ratsmesse, tegime tasakaalu harjutusi. Poolistakus tuli juba väga hästi. Siis ta arvas, et tahab ikka nii väga paar kõksu teha :D Ei olnud hea mõte, sest Ottoka lennukus hirmutas ta ära :p. Viimane hüpe tuli juba täitsa söödav ja nii me lõpetasime ka.

Igatahes on mul väga suur soov trenni teha nii endale kui ka Ottole. Oleks ainult elukene hetkel natuke lihtsam, siis saaks ka talli tihemini minna :)