Täna hüppas Otto 115 rada. Üks tõke oli 120 ka, no vb 2. Okser oli kindlasti 120, ise panin. Ei olnud väga kitsas, aga ei olnud teab mis lai ka. Võistlustel on laiemad. Kõvasti laiemad. Muidu oli ta täna voolik. Lükkas lõua viltu ja pistus punuma enne tõket. Väike positiivne noot oli muidugi see, et ta tõkkel siiski väikese kaare moodi asja tegi. Isegi siis, kui Toomas talle just väga lahke käega ratset ei andnud. tavaliselt on ta sellises olekus, nagu ta täna oli, täitsa pulk mis pulk. Aga väike edusamm siiski, et vähemalt hüppel on ok. Ja ossa issand, kus tõstis kossi. Esimesed korrad kõrgete peal lükkas lõua viltu ja siis läks nässu ja tõmbas alla. Sai ilmselt natuke haiget ja edasi tõstis papud väga kõrgele.
Huvitav, kas ma saan kunagi nii julgeks, et ise 110 rada sõita.. 120st ma ei unistagi, see on liiga ulme, aga selle nädala trenne vaadates, ei ole see 110 Ottoka jaoks tegelikult kõrge, sest isegi täielikus voolik-olekus hüppas ta neid ilma suurema vaevata. Toomasel oli lihtsalt raske seal seljas :D Aga selleks peaks ilmselt esmalt ise trennis hüppama hakkama. Esialgu 80, siis juba 90cm. Ehk kunagi julgen ka 100 sõita. Ja kes teab... Kui päike kunagi läänest tõusma hakkab, siis vb hüppan ka kõrgemaid :D
No comments:
Post a Comment