Segasummasuvila

Meie elu siin Lagedil kulgeb kohati nagu mingis veidras maailmast ära lõigatud rütmis. Kohati justkui oleme samas sammus muu kiiret elu sibliva rahvaga, aga siis tulevad päevad nagu täna, mil kohe ei suuda ja ei taha midagi teha. Kohati piinab südametunnistus, et peaks ju. Peaks koristama aias, või kuuris. Peaks lapsega randa minema. Peaks pesu pesema ja telliseid puhastma jne jne.. Aga väljas on kum ja sees on kuum ja vent huugab täiel võimsusel, et natukenegi õhku oleks. Ja ma ei taha, ei viitsi ja ei tee. Panin supi hakkama. Asi seegi.

Eile tegime palju. Käisimelinnas ja ajasime asju. Mõned toimetused jäid tegemata ka, aga noh jah, ikka juhtub. Õhtul aga sain ka ratsutama minna ja seekord venis tallis aeg kuidagi eriti. Sõitsin justkui pikalt ja mõnusalt, aga kulus vaid pool tunnikest. Kui kogu aeg oleks aeg nii aeglane, siis jõuaks vist päris palju tehtud. Isegi siis, kui on laisk päev :D

Plaanid, kuidas meie onnikest tuunida, võtavad üha rohkem kuju. Mõtetest hakkavad vaikselt konkreetsemad vormid kooruma ja nüüd oleks vaja leida jõudu, et nende lõpliku teostumise nimel tööd teha. Palju palju on selliseid väikseid asju, mis on tüütud ja vastikud teha, aga kui need on tehtud, siis on kohe hoopis parem siin olla ja parem ka suuremaid asju teha. Paljud nendest tüütutest asjadest on ka lausa eeldsuseks suurematele projektidele ja juskui pudelikaelana ees. Enne ei liigu midagi, kui saab selle punni eest liikuma ja siis on jälle natuke aega hea vaadata ja tunda, kuidas asjad sujuvad.
Minu jaoks on raske see, et ma ei ole üksi tegutseja tüüpi. Siis küll, kui tegu on millegi meeldivaga, aga üldiselt siiski mitte. Ka ratsutades ei ole ma ju tegelikult üksi, vaid ikka koos hobusega ;) Nüüd aga pean ennast takka torkima, et ma teeks neid väiksemaid asju ära nii palju kui vähegi jõuan, sest tegelikult on need ju kõik jõukohased ja oleks nõme neid hiljem koos teha ja siis raisata seda aega, mil saaks raskemaid ja tingimata mitut kätepaari vajavaid töid teha.

Laupäeval tulevad mulle paar inimest appi. Sellesk ajaks on tingimata vaja kuur korda teha ja kõik kola issi bussi toppida. Ta viib selle laupäeva hommikul ära ja siis saame siin tegutsema hakata. Poiss jäi lõunaunne ja mina püüan laiskuse eemale peletada ning supi valmis keeta. Siis aga õue tööle ;)

Või läheks hoopis pojale kaissu....