Tahan veini ja massaaži

Ja mõnusat õdusat õhtut.

Olen väsinud. Olen kohe täitsa väsinud nii tööst kui ka üksikema olemisest. Kui D oskab õigel hetkel mingi jurriga hakkama saada, siis lööb ikka laine mõnuga üle pea. Kogu selle ehitamise ja mässamise ja lisaks veel poriste ilmageda, on siin paras pesa ja kui ma koristada püüan, siis oskab ta ju just sodihunnikus seista või tahab harja või kühvlit. Ja kui ei saa, või keelan või ta mujale tõstan sodihunnikust, siis järgneb selline skandaal, et karju appi. Täna saime siin mitu tundi tralli :( Lisaks sain korduvalt ja korduvalt põrandaid pesta. Kopp on ees aga midagi teha ka ei oska ega suuda.

Tahan veini ja massaaži ja augusti kolmandat nädalat. Palun nüüd ja kohe!

Onnikesest
niipalju, et märg liiv on kuradi raske ja tsement kah. Kokku tekitatud segu ei ole aga põrmugi kergem. Täna kärutasin liiva ja vedasin kive, lohistasin seguvanni ja tassisin fibosi.
Töö tegi ahvist inimese ja inimesest uuesti ahvi. Mu käed on maani ja jalad kiskusid vahepeal juba krampi. No ei ole mu lödi vaalakeha harjunud enam füüsilise tööga. Aga mis seal ikka. Tegema peab ja see on ju ometigi enda jaoks. Niiet kui vähegi ilma kannatab, siis homme uue hooga. Jõudu annab mõte, et mul on head sõbrad, kes abiks on käinud ja ehk tulevad veel. Ja see kaa, et kui kõik valmis, siis saab siin päris hubane olema. Ma loodan.  Aga tööd on veel oii ooooooi kui palju.