Käisin täna töö juures. Väga sobivalt trehvasime bossiga ülemistes, kui läksin, et midagi kaasa osta ja siis EMT-s laadimiskaardi teema korda ajada. Ja siis see algas.
EMT on välja mõelnud väga osava triki inimestelt raha varastada. Nimelt küsisin mina Sikupilli keskuse EMT-i esindusest kõnekaarti ja valida anti mulle kas Diil või Smart. Valisin Diili. Ja kui nüüd ostsin endale Diili laadimiskaardi, siis selgus, et see ei sobi, sest mulle müüdi esialgu hoopis mingisugune Super. Miks ei öelnud müüja mulle, mida ta mulle müüb?? Miks on kaks toodet sama nimega, aga erinevate tingimustega.. Asja ma korda ei saanudki ja pidin maksma uuesti raha, et kõneaega laadida. Pornoooooo. Aga kui keegi tahab Diili laadida, siis saan koodi müüa. 5 euri eest saab 6 euri kõneaega ;)
Sealt edasi siis bossi autoga töö juurde. Täitsa vahva oli. Natuke veider on mul ikka, sest ei tunne, et oleksin seal väga meeskonnas sees, aga väga vahva oli siiski. Arutasime minu tööle mineku plaane ja muud.
Siis turgu, kust haarasin natuke head-paremat ja sealt rongi jaama ootama. Aega oli palju ja mõtlesin, et helistan üürnikele, et nendega alla kukkunud akna teemat arutada. Meie korteris, mille välja üürisime, kukkus 4,5m kõrguselt alla aken. Aken katki, telekas katki ja I ilus kiilas mehike kah. Vaidlus läks päris ägedaks teemal, et kes peab kulud maksma jne. Mingil hetkel peatus rong ja mingi mees aitas mind lahkelt peale. Rääkisin ikka veel telefoniga, kui me Lagedilt mööda tuhisesime..
Kõne lõppenud küsisin siis kõrval pingil istuva härra käest, et kus see rong järgmiseks peatub ja vastuseks sain, et Tapal :D Oh seda õnne. Tegu oli Tallinn-Tartu kiirrongiga. Kukkusin näost täiesti ära ja pisar tikkus vägisi silma. Õnneks poiss magas kärus. See mees, kes iganes ta ka polnud, oli nii tore ja lahke. Rääkis reisisaatjale jutu ära. Organiseeris selle, et reisisaatja helistaks vastu tulevale rongile ja et mind sinna peale aidataks ja piletit ei nõutaks. Vist isegi ostis mulle pileti, sest minu käest raha ei küsitud. Lohutas mind, et ikka juhtub. Siis helistas ja uuris, et millal Ülemistelt rong Lagedile sõidab. Vastus oli, et pool 7 õhtul. Nojahhh. Mis siis ikka. See mind enam ei kohutanud. Tuju oli niigi alla igasuguse piiri. Istusin nägu seina poole ja tihkusin nutta. See tobe jama oli viimane piisk karikasse ja lihtsalt lõi silme eest kirjuks. Siis tuli jälle reisisaatja ja nad seletasid mulle, et kõik on kokku räägitud. Et Tapal peame u 15 min ootama ja tuleb uus kiirrong, millega saan Ülemistesse. Et reisisaatjad ootavad mind, et aidata käru peale tõsta. ja pidavat uurima ka ülemustelt, et äkki saavad lausa Lagedil peatuse teha, et ma maha saaks minna. Tegelikult on see keelatud, sest graafikud jne, aga küsija suu pihta ei lööda.
See mees aitas meid rongist maha ja siis ootasime uut rongi. Enne minekut tuli veel üks naine ja surus mulle banaani pihku, et näe, lapsele.. Mul ei olnud ju poisile muud kaasas kui natuke vett. Poe kraam oli kõik selline, mis niisama süüa ei kõlba. Maasikaid oli ainult mugimiseks. Kui rong tuli, siis juba kaugelt vaatasid reisisaatja ja vedurijuht aknast, et kes see õnnetuke on, kes lapsega ära eksis :s Vinnati siis mu käru rongi ja meid istutati esimese klassi vagunisse. Reisisaatja lubas kohe uurima minna, et kas saavad ikka peatuda Lagedil v ei. Suured ülemused olla loa andnud ja nii nad siis aitasid mu ilusti rongist maha ka. kolistasime enne käruga esimese vagunisse ja seal tegi vedurijuht uksed lahti ja saimegi tulema :)
Vot selliseid asju juhtub minuga. Need on väiksemad jamakesed, aga neid on palju. Lisaks siis muidugi suuremat sorti kaosed, nagu alla kukkunud aken, vandaalide poolt lõhutud auto šotis, pidev kemplemine eelmise üürnikuga raha teemadel ja hirm, et ta ei maksagi kommunaale ära, lõhutud rulood korteris jne jne.
Kodus olid asjad õnneks tavalised. Plaanist kuuri koristada ei tulnud midagi välja, sest avastasin sealt 2 herilasepesa ja ma kohe mitte ei taha nende tegelastega ühes ruumis viibida, aga muidu oli tavaline. Poiss müttas õues ja nägi välja nagu nukitsamees: üleni must ja sassis juustega. Wilbukene oli tubli ja pai nagu ikka. Valvas poissi ja lasi tal end ahistada. Ja mina mossitasin niisama.
Nüüd poja magab. Pesen nõud ja koristan siin selle pesa ära ja poen talle kaissu ;)
No comments:
Post a Comment