Hiiumaa

Nädalavahetus möödus Hiiumaal. Reedel pakkisime auto kokku, et hommikul oleks vaid hopsid peale ja seega ei peaks väga vara tõusma. Nojahhh. 7st pidime välja sõitma, seega 6.30ks talli. Puhastasin meie triio ära ja pakkisin Ottoka transpordivarustusse. Kuna Tom tegeles veel ärkamisega :D, siis mõtlesin, et proovin, kas Otto läheb peale. Läks. Viskasin siis nööri üle rinnakupuu ja läksin panin tagant kinni. Võtsin Andu ja panin ta ka peale. Kähku tagant kinni ja oligi korras. Kuna ma Aadu päitseid ei leidnud, siis sai Toomas ta ise peale panna, kui oli päitsete asukoha tuvastanud. Veel viimane kontroll, et ikka kõik oleks kaasas ja minek. 7.12 sõitsime välja. Sõit läks ruttu ja ilusti saime kohale. Ottokas ei tahtnud esialgu sinna boksi minna, sest uks oli väga madal, aga kui nägi, et Andu läks ja oli rahul, siis tuli ka väriseva jalaga :D On ikka paras tita. Ise juba 8 aga ikka selline ädapätakas :D

Sõidud olid minu arust rasked. Suured, kõrged ja rasked. Esimeses 110s tegi ta esimese osa eelviimasle hullu õhulennu ja maandus pahasti. Video pealt oli pärast näha, et peale seda ta täitsa lonkas. Ja siis istus ka 8 ette maha. Uue katsega läks üle. 115 tuli ka midagi maha. 2 tk vist. Aga ei tõrkunud, mis oli minu jaoks olulisem. Järgmisel päeval 110 tuli ka maha ja 120 oli nii suur, et seda me ei hakanud isegi üritama. See oleks tõeline enese ja hobusetapp olnud. Üldiselt hüppas ta ilusti ja kuidagi ilma suurema pingutuseta. Kõik vead, mis tulid, olid tingitud sellest, et ta vajus laiali ja lisaks sellele ka esimesele otsale. Hakkas tõkkele süstima ja kui tavaliselt on ta lõua risti lükanud siis seekord surus lihtsalt hullult peale. Kui ta lõug viltu minema silkab, siis saab ratsme ära visata viimasel hetkel ja ta saab ikka hüpata, siis seekord ei saanud seda teha, sest ta oleks lihtsalt kõhuli lennanud. Mõnes mõttes on see vist progress, et ta enam ei hakka lõuga risti lükkama, aga nüüd peaks jõudma nii kaugele, et ta ka tõkkele tõmmates tagumise otsa peal püsib.

Seega sain mina natuke targemaks ses suhtes, et mis suunas me tööd peame tegema. Ja väga väga positiivne oli see, et Ottokene ei passinud mitte midagi. See üks istumine oli sellest haiget saanud jalast. Õnneks oli see vaid kerge kõks, sest pärast kontrollisin mitu korda, et ega ta ei hellita, aga kõik oli puhas. Video pealt nägi asi küll hirmus välja aga eks ta ole hellik ka ja tegi sääsest elevandi :p
Nüüd on mul ees olevaks talveks vähemalt plaan valmis, et mida ja kuidas teha, iseasi, kas ma sellega hakkama saan ja kas see toimib. Eks see ole siis näha.

Laupäeval käisime Ranna Baaris. Ütleme siis nii, et oli päris lõbus. Natuke sai tantsitud, natuke sai rummikoksi joodud (jah, mina ka :D ) ja päääris palju sai naerdud. Tükk aega ei ole sellist lõõpi ja tögamist olnud, et kõhud olid no nii krampis. Põhilised klounid olime endile ise ja noo väga lahe oli. Poole 4 ajal pukseerisin ma meie ülejäänud seltskonna meie pessa ja uni tuli veel enne, kui pea patja puutus. 8st tõusta oli ilmselgelt liiga vara, aga jahh, mis seal ikka :D

Lahe oli, aga väga väsitav ka. Olen täna päev otsa vässu olnud ja seega ei ole ma just väga usin olnud. Aga homme on ka päev ;)