Laupäeval oli väga vahva päev ja oli ka vändra karikas.
Talli jõudsin veidi enne 7t. Panin hobustele heinad ja kaerad ette ja tagin varustuse puhtaks. Tavaliselt meeldib mulle seda eelmisel õhtul teha, aga seekord ei õnnestunud õhtul talli minna ja seega jäi see hommikusse.
8st hakkasime laadima ja selgus, et ottokas on meie seltskonnast kõige paremini peale käiv hobune. Nalja kah natuke :D Aga ta tõestas, et just seda ta ongi. Mitte just ideaalselt, aga siiski täitsa korralikult autosse minev loom. Ta oli bussis välimine ja ma olin kindel, et ta hüppab selle nööri vahelt välja, või siis ei lähe sinna serva peale üldse, aga ta läks kohe peale ja seisis nagu vana rahu ise :)
Esimene soojendus oli jama. Ei teagi miks, aga ta ei tulnud üldse maast lahti. Jalad tõstis küll väga üles, aga kõhuga veeretas latte ja ühe korra ajas isegi maha. Oli kuidagi lame ja samal ajal rammis rinnaga tõkkele peale ja ilusaid hüppeid eii olnud vist ühtegi. Parkuuri ajal ta õnneks pidas end hoopis paremini üleval ja 100cm oli puhas. Teises osas tegi T ka kõik väikesed pöörded ja suurele kollasele okserile läks no niii viltu peale, kui veel andis. Kuna aga galopp ei ole just teab mis hea, siis 5ndast kohast paremat püüda ei õnnestunud. Samas olin ja olen endiselt väga ragul sellega, et oli puhas, sest soojendus oli üks halvemaid, mida ma mäletan.
110nele panin ta liiga vara valmis ja kuna nööri ei olnud ja ratsmetest mulle jalutada ei meeldi, siis ronisinn selga. T kaska on mulle hiiglama suur ja tegin seal siis natuke shoud ka rahvale ja toppisin oma nokatsi kaska alla. Välja nägin ma paras kloun, aga no vähemalt püsis see jama mul peas ja ei kukkunud silmadele. Ja no nalja peab juu ka saama :D jalutasin sammu ja küsisin vahepeal kontakti. Oli häää. Ja kui oli aeg traavi tegema hakata, siis oli ta no hoopis teine hobune, mis ennist. Väga mõnus lihtsalt. Väga väga mõnus. Kui oli aeg galopi käes, siis lootsin, et ta on hea, aga ma ei oleks uskunud, et nii hea. Eest kõrge ja pehme, tagant aktiivne ja all. Kui säärega natuke rohkem nõudsin, siis tegi tagumine ots ikka tugevalt tööd, aga eest oli no nii pehme ja stabiilne ja mõnus. tavaliselt sellise äkilisema gaasi andmise peale ta natuke ikka pressib eest välja, aga siis ei teinud ta seda üldse. Kogu energia liikus tagant läbi selja mõnusalt vedrusse ja eest jäi samal ajal nii pehmeks, et ma ise ka ei uskunud. Kui siis T hüppama hakkas oli pilt ka palju palju parem, kui esimesel soojendusel. palju ta ei hüpanudki, sest polnud vaja. Hobune hüppas kindlalt ja julgelt ja tuli ka maast lahti ilusti. Sõit ise oli minu arust ka parem kui eelmine. Ei läinud kontrolli alt välja ja vahetas isegi jalgu. Puhas sõit ja natuke parem tempo andsid kolmanda koha. :D

Nii hea, kui on selliseid toredaid päevi. Ilm oli võrratu ja sain omale ka joodikupäevituse, sest ega ma siis ei olnud ju piisavalt tark, et end päiksekreemiga piisavalt sisse määrida. Sääsetõrjega lasin küll üle ja seega ka satikad ei kiusanud. Seegi hea :) seltskond oli meil taas kord väga lahe ja seega sai palju naerda.
Õhtul koju jõudes valutasid mul hullupööra jalad :s Puusadenii välja oli selline vastik valu ja pinge sees. Voodisse pugedes mõtlesin, et kui magama jääda ei lase, siis võtan valuvaigisti, aga õnneks aitas I mudimine ja meeletu vässu niipalju, et uinusin ruttu.