Olen saares. Pärast pikka kaalumist ja mõtlemist ja otsustusvõimetuid hetki läks ikka nii, et tulin autoga. Tegin ühe trennikese ära, pakkisin lapse, koera ja kola autosse ning hakkasingi sõitma. Mulle ei meeldi pimedas sõita ja veel pikka maad ka, aga õnneks ei olnud väga hull. D magas enamuse teest ja wilbu käitus ka ilusti. Suunatule peale hakkab ta aga endiselt virisema ja ma ei saa aru, mis teema tal sellega on.
Äratus oli varane, sest Katre on varajane ärkaja ja kui D kuulis kilkeid, siis oli temalgi kohe uni läinud. Jalutasin wilbuga ja hingasin värsket hommikuõhku. Päike vinnas end aegamööda kõrgemale ja lubas seega ilusat päeva.
12 olin Kõljalas ja tegime natuke trenni. Käisin ka ise hobuste seljas ja nii tore oli üle nädala jälle sõita. See oli küll vaid natuke, aga tore oli siiski. Hüppasime natuke ja kokkuvõttes olid kõik tublid. On tore, kui on tore :)
Õhtul 7 ajal läksime ka õe noorega välja. Esmamulje ei olnud just parim, aga kui ise selga läksin ja natuke sõitsin, siis läks asi järjest paremaks. Pliks pürgib ise edasi ja jookseb ühtlases rütmis. Natukene kipub lainetama ja kiirustama, aga kui saab rütmi paika ja säärega peale sõita, siis kaob ka lainetus. Aili sõitis ka ja tegime lihtsaid kaari, suuri ringe ja oste sõitmist. Kui ratsanik ise pingesse läheb, siis teeb seda kohe ka hobune ja sii see algus natuke konarlik oligi. Arvestades seda, et ta sai kevadel 3 ja sadula sai selga alles suve keskel, siis on ta väga tubli ja tore hobune.
No comments:
Post a Comment