Kolmapäeval sadas ja ilm ei kannatanud eriti kriitikat ja seega jäi planeeritud trenn ära. Ottokas oli ilmselgelt pettunud, sest murdis koos ruunakarjaga aiast välja ja käis endale ise trenni tegemas. kappasid nemad siis rõõmsalt kuhugi kaugele lehmade karjamaa juurde ja Ottokas tegi omale hüppetreni. Kepsutas üle okastraat aia küll siia küll sinna poole. Ja kui saatust narrida, siis ta hammustab tagumikust. Loomulikult ei pääsenud ja Ottokas ja tõmbas endale mõnusad jutid peale. Eest jalad kriimulised ja rinna peal ka tore auk. Õnneks mitte väga suur, aga piisavalt, et mulle paras südar tekitada.
Neljapäeval siis tegime veidike traavi, et vaadata, mis ta teeb. Jooksis kangelt ja imelikult, aga ei midagi hullu. Seega pääsesime suure ehmatuse ja väikese auguga.
No comments:
Post a Comment