Erandkorras kohtusime G-ga laupäeval, sest ratsakooli õpilastel oli hommikul loosihobustega väike võistlus ja rada jäeti ülesse ka teistele kasutda. Väga mugav ju, kui ei pea ise tõkkeid tassima ja pärast ära koristama :)
kell 14 oli JB ja Jonny trenn. Poni oli eelmisest korrast kõvasti õppinud ja alustasime sealt kui pooleli jäi. Ta ei süstinud ühelegi tõkkele, vaid ootas säärt ja haaras natuke. Nii äge :D Mõned vead tulid ka ikka sisse, aga see on normaalne. JB on ka nagu käsn ja õpib väga kiiresti. Ütled korra ja ta kohe püüab teha. Ma olin väga väga rahul.
Siis viskasin Ottokale kiirelt riided selga ja sooja tegema. Toppisin omale turvavesti ka selga, et enne võistlust kodus ka proovida, mis tunne on. Esailgu oli imelik ja hingata oli raske. Kui hüppamiseks läks, siis enam ei mõelnud üldse sellele, et midagi lisaks seljas on. Väga soe oli ainult :)
Kohe esimesest traavisammust sõitsin suhtumisega, et mina sõidan edasi ja ükskõik mis juhtub, ma ei hakka katkuma vaid surun ta säärega läbi. Pööretes tegin põlvega poolpeatusi ja jalaga tagumine ots alla. Mõnusalt jooksis. Suurema sammuga aga lõdvemalt. Isegi ilusaid puhtaid jalavahetusi tegi. Tavaliselt tuleb ikka tagant traavisamm vahele.
Kõik hüpped olid head. 1x tuli vist maha, aga ma ei teagi miks. Samas mina suutsin normaalne olla. Esimene rada oli poni kõrgem rada, ehk siis ülipisike :D mingi 70cm ehk oli. Tõkked polnudki olulised vaid just rütm ja tempo ja istak. Siis pani G kõrgemaks. Vb 80-85cm. Korraks võttis küünarnukkidesse surina sisse, aga korrutasin endale, et need on minu käed ja nad ei ela oma elu! Keskendusin jalgadele ja rada tuli väga ilusti välja. Mõnus!!! Särasin kohe palju palju.
Nii tore on endaga tööd teha. Ehkki see on ka kõige raskem. Samas on selle töö viljad ikka nii mõnusalt magusad :)
Järgmine hüppamine ongi juba 19ndal Veska võistlustel :s Ma ei teagi, kas karta või olla ootusärevuses. Ilmselt olen mõlemat. Aga sees hakkab ikka surisema, kui sellele mõtlen :s
No comments:
Post a Comment