Kirjutasin eile:
Nüüd on kaks võimalust.
Kas ma sain just hakkama ühe suure lollusega. JÄLLE. Või siis aitasin kaasa millegi täitsa toreda juhtumisele.
Ma väga loodan, et on valik kaks, ehkki ajalugu näitab, et seni ei ole ma samade koostisosadega osanud head saia teha. Seekord aga lisandusid retsepti mõned uued tegurid ja mõned jäid välja. Päris palju jäi välja. Seega ma väga väga väga loodan, et tuleb ikka hea asi kokku. PALUN PALUN... See oleks ilus algus uuele aastale. Elame näeme.
Kirjutan täna:
See on lausa usukumatu, kui kärsitu ma olen. Jaaaa ma tean, et tark ei torma, aga samas liigne uimasus võib ka kätte maksta. Igatahes ootan ma ärevusega asjade arenemist.
Väsimus on peal. See nädal on küll ulmeliselt lühike, aga ma olen läbi nagu käbi. Öö vastu kolmapäeva ei saanud üldse magada. Ei tea miks. Ja sellest ühest unetust ööst on selline unevõlg, et jube. Muidugi oleme ka 3 õhtut jutti I-ga kinos käinud ja seega alles peale südaööd voodisse saanud :) Aga kuna poja on nagunii ära, siis pidime ju kasutama võimalust koos lustida.
Skyfall oli täitsa hea, aga no ei ole minus seda bondi fanatismi. Ja kuna ma ei ole kursis ka bondi ajalooga, siis see juurte juurde jutt jäi mulle vaid sõnadeks. Lapsepõlvekodu teema oli arusaadav jah, aga muidu.. Ei tea. I materdab mind ikka sellepärast, et no kuidas ma ikka ei ole bondi fänn, aga no näed..
Siis vaatasime mingit komöödia nime all olevat filmi, mis pigem oli väikese huumoriga vürtsitatud tavaelufilm.
Mingi diagnoosimata bibolaarse häirega mees flippis ära, kui tabas oma naise petmiselt. Kloppis armukese vaeseomaks ja sattus hullarisse. Film ise oli sellest, kuidas ta oma bibolaarsusega peale haiglast koju saamist elama õppis. OCD-ga isa, natuke naiivne ema ja kogu muu kirev seltskond "aitamas". Tegelased olid väga ameerikalikud. Vahel ma mõtlen, et kas need ameerika inimesed ongi sellised, nagu filmides kujutatakse. Vargsi loodan, et ehk ikka ei ole. Samas kui šotis vaatasin mingeid tõsiel sarju, siis seal oli ikka igasugu rahvast.
Aga see selleks. Ootasin head komöödiat, aga seda ma ei saanud. Film oli okei. Hea stoori ja nalja sai ka, aga polnud selline kinos vaatamise film.
Eile vaatasime Jack Reacher'it. See oli minu jaoks nendest kolmest parim. Cruise ei ole mu lemmik. Kaugeltki mitte. Aga actionfilmi kohta oli hea. Ei olnud ülepaisutatud eriefekte. Kakluses väsisid ikka mõlemad mehed reaalse aja jooksul ja pahad olid ikka päris pahad :s Kohati sai korralikult naerda ka. Veel jäi kõrvu see, et nii nagu erieffektid olid natuke erinevad tavalisest, siis ka heli oli kuidagi teistsugune. Lasud olid teravad, mootorimüra minu jaoks isegi kohati liig. Ainuke asi mis natuke silma riivas, oli peanaiska, kel pidevalt selline teolt tabatud pahareti ehmunud suured silmad peas, aga tal pidvatki selline nägu olema, seega annan andeks. Ja mis veel.. Ehkki paaris kohas viidati küll seksuaalsele energiale, siis tegudeks ei läinud. Ei olnud seda niiiiiii tavalist "kangelaste romantikat". Polnud vaja. Väikesed peened hästi mängitud killukesed siin-seal oli minu jaoks väga hea toon.
Vot selline kinonädal on mul olnud. Väga tore. Väljas söömas käisime ka ja eile patustasin "Komeedis" šokolaadikoogiga. Ma küll kujutasin ette, et hullult koristan ja kraamin kodus jne, aga tegelikkus on see, et kodu on pesa ja mina olen väsinud :)
Täna tuleb poja koju. Pean ta arumäe trenni kaasa lohistama ja siis õhtul veel järve. Seda ma ootan, sest tahan ise ka sõitma jõuda. Ja pühapäeva ootan kohe erilise õhinaga :)
No comments:
Post a Comment