Eile ma sõitmas ei käinud. M sõitis. Ta pani lambakarva sadula alla.
Täna oli plaanis endal teha kerge liigutamine ja siis M hüppatrenn. Kohe algusest peale oli Ottokas kuidagi vastik. Küll ma püüdsin igas allüüris teda mõnusaks saada. Sättisin oma jaluseid siia ja sinna. Sõitsin ilma jalusteta. Ei midagi. Kuidagi vastik oli nii suust, säärest kui ka seljast. Trenni lõpuks siis turgatas- LAMMAS. Tirisin selle jama sadula alt ära ja hobune oli kui ümber vahetatud. Sai seljale vabadust ja hoopis parem oli. Ma ei hakanud teda rohkem enam kiusama. Jalutasin ära ja panin puhkama. Andsin väikese müsliampsu maiustamiseks ja tegin massaazi talle.
Nii palju jama ühest pehmendusest :(
Tuju rikkus see luhta läinud trenn natuke ära. Õnneks ootas hüppekas M ja JB-ga veel ees. Tegime järjest hüppamist. Ottokas on ikka paras lennuk ja M peab harjuma. Loodan, et ehk ikka õnnestub meil kahepeale ta natukenegi normaalse hobuse moodi toimima saada :D
Jonny on aga nooruke nagu iga teine. Teeb vigu ja loodetavasti õpib neist. Tore oli see, et täna alustasime hüpetega just sealt, kust eelmine trenn pooleli jäi. Seega progress :)
Aga enne kogu Otto teemat sõitsin ma natuke Motuga ka. Kah omamoodi püss, aga mulle meeldib :)
No comments:
Post a Comment