Mis ei tapa, teeb tugevamaks..

10% on see, mis meiega juhutb ja 90% see, kuidas me sellesse suhtume. Nii on.
Ütlus, mis ei tapa, teeb tugevamaks, tundus mulle pikka aega jabur. Või vähemalt vildakas. Aga mida aeg edasi, seda enam tundub, et mingi tõetera on selles ütluses ikka sees.

Tänaseks päevaks on vahetunud nii mõnedki rollid. Kiires igapäevaelus tihti ei märkagi, või ei oska märgata, kuhu ollakse välja jõudnud. Või ei olda.
Ma vaatan ikka ja jälle oma lapsekesi ja imestan, kui imelised nad ikka on. Kui suur õnnistus nad on ja kui tänulik ma olen selle eest, et asjad, mis siin elus päriselt tähtsad on, on mul ikka väga hästi. Minu pere, kodu ja lähedased sõbrad on need, mis loevad.

Lisaks on ka muid asju, mis on mind viimasel ajal üllatanud. Tavaliselt pole mul ajaga just kiita ja kohati tunnen, et peaksin olema kaheksajalg, et kõigi vajalike asjadega valmis saada, aga opist taastumine on sundinud rahulikumaks jaseega on olnud aega elu ja asjade üle mõtiskleda.

Asjad, mis mind veel 10 aastat tagasi oleksid üksjagu endast välja viinud ja mu hinge närinud, tekitavad täna veel vaid pinnavirvendust. Ja no minu puhul tekitab kõik pinnavirvendust ja ka suuremaid laineid. Vahe on aga selles, et need lained on vaid pindmised ja vaibuvad sama kiiresti, kui tekkisid. Meri ise on rahul ja rahulik :)

Mul on hea meel, et see tee, mille ma olen tänaseks päevaks maha käinud, on mulle väga palju õpetanud. Et ma olen muutunud just niipalju kui olen. Ei saa öelda, et see oleks lihtne olnud, aga tõesõna, mis ei tapa, teeb tugevamaks :)

Ajalugu kipub korduma ning eriti kurb on kõrvalt näha, kui inimesed teevad ikka ja jälle samu otsuseid ja samu liigutusi korrates oma käitumismustrit ning seega ka oma vigu. Muidugi... võibolla on need vead ainult minu silmis vead ja nad kordavad ennast, sest peavad seda õigeks käiguks. Võibolla on nii, et asjad, mis mulle paistavad vildakad, on teiste silmis õiged ja õigustatud ning nad lähevad õhtul täpselt sama rahuliku südamega magama nagu minagi. Pole minu asi kedagi hukka mõista või mingeid silte kleepida. Igaüks ikka elab oma elu. Mul on lihtsalt hea meel, et vähemalt enda silmis pole ma kuhugi mustrisse kinni jäänud vaid olen edasi liikunud, õppinud ja kasvanud. Seisev vesi läheb hapuks. Edasi on vaja liikuda.