Eile õhtul tuli mõte, et kui pinderiks ennast õige kinni. Kaevasin välja ainumase, kahjuks üsnagi lühikese jupikese kunagist valget pindet ja asusin asja kallale. See oli õnneks piisavalt lai ja ei hakanud kokku rulluma, ning õnneks ulatus ka kolm tiiru ümber kere, niiet sain küll õhukese, aga siiski toetava kihi ümer endale. Oluliselt parem hakkas! Vahe oli ikka väga suur. Ma ei saa aru, miks nad haiglas ei soovita sellist asja, et panna kas tugikorsett või just max laiusega elastik kergelt haava toetama. Enam ei olnud iga liigutuse peale tunnet, et kohe kusagilt midagi rebeneb ja ma sain isegi magada. Lausa nii hästi, et sain end ka vasakule küljele keerata, mis siiani on olnud kõige piinavam asend üldse.
Helistasin igaks juhuks perearstile ka, et saada kinnitus, et ma selle pindeerimisega paranemist ei pärsi. Panin ka aja, et minna haava ette näitama ja siis saan natuke nõu ka edasise füüsilise koormuse teemal, sest massaaži tegemisest ma küll ei taha 3-4 nädalat eemal olla. Ehk tohiks ikka varem juba natuke nokitseda...
Täna oli tore päev ka sellepoolest et mul käis külaline... wippidippidoooo ja ma ei surnudki igavuse kätte ära :D Istusime mingi 3?? tundi või rohkemgi terassil päikese käes soojas ja lihtsalt loisesime. Hobustest otseloomulikult, ja töö teemadel, tatoodest ja juuksuritest ja söögist ja kindlasti ma unustasin midagi ära. Väga tore on vahelduseks naiste mokalaata pidada :D
Päeva jooksul suutsin ma ka niipalju ringi tuterdada, et põrandad tegin puhtaks ja õhtusöögiks sai lasanje ka ahju :) Loodan, et täna tuleb ka hea uni, nagu eile. Lõuna ajal ma küll pikutasin veidi, aga ei maganud, seega ei tohiks seda juhtuda, et passin unetuna poole ööni.
No comments:
Post a Comment