Uued ponid Joice ja Kessu

Nonii noniii noniii noniii. Jõudiski kätte aeg, mil ponilapsed kasvasid nii suureks, et aeg oli koolituma tulla. Eelmisel pühapäeval laeti nad kasvukodus Saaremaal treikusse ja ees ootas pikk sõit nuhja. Peale läksid nad ilusti ja pidasid ka kogu selle jube pikaks veninud sõidu vapralt vastu. Kokku olid nad treikus ca 6 tundi, sest praami järjekord oli päris hull. Kohale jõudsid nad veidi peale 10t õhtul. Tulid ilusti tasakesi autost maha ja said ringaias natuke jalgu sirutada, kuniks me talli perenaisega treiku korda tegime ja edasi saatsime. Siis viisime ponid nende uutesse boksidesse ja vot see oli neile küll natuke raske, sest vahesein oli nii kõrge, et nad ei näinud üksteist. Joice suhtus asja rahulikult. Küünitas ühe korra üle ääre ja olles veendunud, et sõber ikka alles on, hakkas rahulikult ette pandud heina nosima. Kessu tuias boksis ringi ja hädaldas kõva häälega. Peagi aga hakkas ka sööma ja ärevuse hetk oligi möödas.

Esimesel päeval oli juuksur. Kammisin nende lakad ja sabad pusadest lahti. Joicei laka lõikasin maha, sest pikkust nagunii väga ei olnud ja otsad olid väga nirud. Kessul oli keset lakka korralik rastapusa, aga sain selle lahti kammitud ja maha lõikasin vähe. Sabad lasin ka balsamit täis ja sain suuremate kadudeta lahti harutatud ning otsad kärbitud.

Tänaseks olen neid iga päev puhastamas ja sügamas käinud. Joice naudib harjamist väga. Lausa nii väga, et kui hakkan Kessut harjama, kellele see tegevus niiväga ei meeldi, siis pressib ta end jõuga vahele. Kessule on vaja pehmemat kummiharja, sest praegune metallist talvekarva maha kraapimise asi ei meeldi talle mitte üks raas. Hell preili :D

Eile käis ka väga oodatud hambaarst ja neiudel võeti susikad välja. Nägin ka hambakorki ja sain hobuste hammaste vahetumise teemadel palju uut ja põnevat teada. Siinkohal reklaam hambaarstile Joosep Tikk, kes reageeris mu palvele kiiresti ja toimetas ponudega stoilise rahuga. Lisaks oli veel nii tore ja tegi neil kabjad ka korda, sest seppa oleksime pidanud kaua ootama aga kabjad vajasid tähelepanu kiiremas korras. Nüüd on jäänud veel ussikuur teha ja vaktsiinid ning siis on suurem torkimine ja surkimine tehtud. 

Nüüd, kus kabjad on korras saan nad ühekaupa ka ringaeda tuua ja saame vaikselt tööle hakata. Ma ei tahtnud enne mitte midagi teha, kui kabjad pole korras. Suuliste tutvustamisega pole kiiret. Ringaias tahan esialgu täiesti vabalt asju teha ja küll jõuame ka varustusega tutvumise ja harjumiseni. Ikka üks samm korraga. 

Seni on nad väga mõnusad olnud ja oma iseloomud välja näidanud. Joice on vana rahu ise. Väga väga leplik ja naudib iga sügamist ja harjamist. Ja ta on ka paras paksuke, niiet võib juhtuda, et talle pean suukorvi vaatama, et ta ennast üleliia rulliks ei sööks.

Kessu, ehk Monos Que, on iseteadlikum ja pirtsakam. Kui talle miskit ei meeldi, siis on see kohe kõigile teada. Tagumine jalg on kiire reaktsiooniga :p Samas on ta üsna uudishimulik ja tuleb ikka ka kohe uudistama, et mis tehakse ja mis jagatakse. Maiasmokad on aga mõlemad. Porgand ja kuivik maitsesid väga hästi :)