Väikesed võidud

Ma lihtsalt pean endale kirja panema, kui tähtis on pika protsessi juures märgata väikesi edusamme ja neist siis rõõmu tunda ja energiat ammutada.

Õnn on elustiil. Tõesti on! Sest see on enda mõtlemise küsimus, kas lubad endal olla õnnelik väikeste asjade üle, mida ikka ja jälle juhtub, siis ongi piisavalt tihti põhjust naeratamiseks.

Täna oli tore päev. Magasime kuniks und oli. I ärkas varem. Mina u 11 ajal. Kolmeks läksime linna. Sõime natuke ja siis kinno "Skyfall"-i vaatama. Päris hea oli. Jalutasime rahulikult läbi linna auto juurde tagasi ja siis koju. Nii head on need laupäevad, kui ei ole kuhugi kiire. Ei ole mingeid kohustusi. Ei pea kuhugi jõudma. Mõnus.

Neljap rassisin ma jõusaalis päris korralikult ja reede hommikul olin väsinud ja vedel. Linna pidin ikka minema, sest I oli vaja tööle viia ja mul oli autot vaja. I õhutusel võtsin trennikoti kaasa, kuigi ma olin tõesti vässu ja ennast sundida tundus ilmvõimatu. Ometi kõmpisin ma saali kohale ja vinnasin end "ovaali" peale. (selline jooksu ja jalgratta vahepealne kardiomasin) Esialgu mõtlesin, et punnin vähemalt nii palju, et väntan  seal min 30 min. Mida aeg edasi, seda paremaks enesetunne läks ja peale 30 min kobisin aga oma programmi läbi tegema. Proovisin ka mõned uued masinad järgi ja siis lõppu veel 20min ovaali.

Ehkki vässu oli peal pärast, siis enesetunne oli super. Olin ületanud ennast ja veendusin selles, et ainult esimene samm on väga raske. Kui see esimene tehtud, siis edasi läheb juba kergemaks. Just selliseid pisikesi eduelamusi ma sellelt jõusaali projektilt ootasingi. Ma tean ju, et tuleb veel päevi, mil olen väsinud või niisama laisk. Kui suudan siis I toel end ikka tegutsema punnida, on see väike võit iseenda üle just see, mis tugevust ja enesekindlust juurde annab. Ehk siis on mul lihtsam ka muudes rasketes olukordades endas jõuvarud üles leida. Need varud on seal ju olemas. Vaja on ainult endasse usukuda ja teha see esimene samm ;)



Viimasel ajal on ka erinevad treenitavad palju positiivseid emotsioone pakkunud. JB on tubli nagu ikka aga lisaks sellele tegid nad emaga mulle veel jõuluüllatuse ka :) See oli väga armas. G tegi ka piparkoogi, mis rändas kiirelt kõhtu ja oli väga maitsev :)

Minu enesearendusprojektiga tundub ka hetkel töö tõusvas joones sujuvat. Meie trennid on olnud head ja ka iseseisev töö viib aina edasi, mitte tagasi. Ma väga väga.... kohe tõesti väga väga väga loodan, et tema eesmärgid saavad täidetud. Ja kui ka mitte päris nii, nagu ta esiti arvas, siis ehk liigub see lugu kasvõi natukenegi õiges suunas edasi.

Minu enda unistused aga lendavad kontrollimatult ringi ja ma püüan neile igal võimalikul moel päitseid pähe suruda. Ma ei taha liiga palju ette unistada ja mõelda, vaid tasapisi tegutseda. Teha trenni ja siis kui aeg käes ka mõni võistlus. Eks siis ole näha, kas töö oli õiges suunas ja mahus :)