Argipäev

Viimasel ajal on kuidagi sage see kirjutamise tuhin. Aga küllap siis on hea tunne asjad kirja saada.

Eile olin poisiga kodune. Panin põranda äärtesse köit kinni ja kolisin voodi ka paika. Raam oli juba ootel. Ma panin liistud, madratsi ning puhtad pesud. Päris suur on see voodi ja kui kõik asjad olid peal siis tundus, et pool tuba ongi mööblit täis :s Muid asju sättides peab hoolega mõtlema ja valima, et seda natukest ruumi mitte liigselt asju täis toppida.
Uni oli üllatavalt hea selles uues kohas. Küllap siis sobib mulle magamiseks see toanurk. DK kolis ka öösel ikka meie voodisse ja ega mul selle vastu suurt midagi ei olnud. Siis on vähemalt kindel, et ta tekki maha ei aja ja tal külm ei hakka. Võtsin ta kaissu ja nii hea oli rahuliku südamega magada. Hommikul ei taht kuiagi voodist välja ronida, aga kui juba jalad alla sain, siis ei olnudki väga uimane olemine.

Õue minnes ootas mind "meeldiv" üllatus. Teesakh oli käinud ja tee puhtaks lükanud, mis on ju iseenesest tore, aga.. Kogu tee peal olev lumerisu oli minu värava all vallis. Suured tugevad känkrad ja tükid olid kuni pool meetrit kõrged. Mis tegi aga meele eriti mõruks oli asjaolu, et üle tee naabrite sissesõidu teede juurest oli sahk lükanud nii, et vall jääks hooviäärde. Natuke oli seal küll ka labidatööd, aga selliseid suuri känkraid, nagu minu väravas ilutsesid, ei olnud.
Neid tükke jõukohaseks lammutades läks kaks labidat õhtale ja mehega kahepeale kulus pea pooltund, et autoga väravast välja saaks. Püüdsin ka valda helistada ja uurida, et mis pattu ma olen teinud, et minu väravaga ei arvestata või siis mida tuleb teha, et saada naabritega samasugune erikohtlemine. Seni ei ole mul ei laua ega mobiiltelefonilt õnnestunud meie teehoolduse spetsialisti tabada.

Jõulu tunnet ei ole. Ma ei tea miks, aga ei ole. Poisi tuppa panin küll kaunistusi siia sinna, aga ikka ei ole. Vb kui võtaks piparkookide tegemise ette, siis tuleks natukeengi. Laupäevased plaanid jäid ära ja seega tuleb kodune päev. Ehk peaks perega kokkama natuke.
Ehk on ka selles asi, et pole olnud aega mõelda ei kinkide ei pidude peale. Poja silmapõletik, remont, tallimured ja töökohustused ei jäta pühadele mõtlemiseks enam ruumi. Peab tegema selle ruumi. Sest tegelikult mulle meeldivad jõulud. Küünlad ja kaunistused ja muusika. Jõulutoitude lõhn ja mandariinid :)