Tõlkes kaduma läinud... Edaspidiste saatevigade vältimiseks blogi kinniseks.

Mulle öeldi täna: "Sa oled täiskasvanud inimene ja kui sa pead blogi siis pead arvestama, et sellel on tagajärjed!"
Kuna esimesed nö tagajärjed andsid ennast täna näole, siis selleks, et inimesed, kes mind tegelikult ei tunne ja ei tea kuidas ma mõtlen ja tunnen, ei teeks minu sõnadest valesid järeldusi, läheb blogi lukku.

Seega KALLID LUGEJAD! nüüd on aeg endast märku anda. Kes tahab veel edaspidi minu ausaid ja siiraid mõtteid lugeda ja ehk ka sõpradele edasi rääkida, jätke endast jälg maha, kas siia või siis fb erasõnumitesse.

Aga igatahes, kui te loete ja veel enam edasi räägite, siis vähemalt püüdke näha maailma minu silmade läbi ja seega mõista kirjutatut nagu mina, mitte nagu teie ise.. Sest need on minu mõtted. Minu tunded. Maailm läbi minu silmade.
Need, kes mind tunnevad, saavad väga hästi aru, mida ma sellega mõtlen. Teie, kes te ei saa..... Teie õppige mind enne tundma ja alles siis andke hinnanguid! Või ka mitte... aga see teeb teist eelarvamustega inimese ja see on teie valik.

Et vältida veel rohkem minu silmis põhjendamatut paksu verd: Keegi ei reetnud kedagi ja mina tean vaid niipalju, et minu mõtteid on peetud piisavalt tähtsaiks, et neid jagada ka oma sõpradega, mis pole ju iseenesest paha. Küll aga kukkus sitasti välja see, et nii see kes jagas, kui ka see kellele jagati, ei tunne mind kuigi palju ja seega tegid nad minu jutust järeldusi lähtudes vaid oma mätta otsast vaadates.
Kes tundis end puudutatuna, kes mitte. Aga see, eks tundis end puudutatuna... Ju siis sobis diagnoos ka sulle.. Tõde on valus, sinna ei saa ma midagi parata. Samuti on sõnumitooja see, eks maha lastakse. Ka sinna ei saa ma midagi parata.
Aga Sina, kes sa pidasid vajalikuks seda blogi jagada, ära muretse! Ma ei tea kes sa oled. Ta ei öelnud mulle.

Ja kuigi minu esimene reaktsioon oli huvi, et kes see inimene on, kes loeb ja jagab, siis enam ma ei hooli. Küll aga õppisin, et ehk siiski ei ole vaja oma ausaid ja siiraid mõtteid kogu minu kirevat elu puudutavatel teemadel kõigiga jagada. Teadupärast arvas ju pime doktor, kes kompas elevadi jalga, et elevant on nagu puu. Ja teine, kel oli peos saba, arvas et elevant on hoopis nagu köis....
Ma enam ei taha, et keegi, kes näeb minust vaid jupikest ja keda tervikpilt isegi ei huvita, saaks lugeda minu isiklikke mõtteid.
Seega Kallid Sõbrad ja Teie, kes te ehk pole veel sõbrad, aga keda päriselt ka huvitab tervikpilt, kes te tahate minu möla edasi lugeda, andke endast märku ;)

Kauneid Jõule kõigile! Hingerahu ja soojust südameisse!